Praegu sõidab ekspressrong Tallinnast Tartusse kahe tunni ning 20 minutiga või veidi kiiremini. See reis oleks võimalik teha alla kahe tunniga, kuid Eesti Raudtee ehitab mitmel lõigul ning ohutuse huvides peab sõitma veidi aeglasemalt.

"Selleks, et rongid saaksid uues kvaliteedis, uue kiirusega sõita, on tarvis praktiliselt kõiki raudtee elemente selleks kohandada. Raudtee geomeetriat üsna mitmes lõigus korrigeeritakse, et saaks nad vastavusse viia kiirusega 160 kilomeetrit tunnis," rääkis Eesti Raudtee tehnikadirektor Arvo Smiltinš.

Selleks peab veel Eesti Raudtee osa maad omandama, raadamistöid tegema, ülesõidukohti ning sildasid täiustama. Lisaks veel nõuab raudtee elektrifitseerimine hulga töid, liini ühendamist võrguga ning ka uut juhtimissüsteemi. Kui raudtee saab sirgemaks, suudavad ka diiselrongid sõita kiirusega 160 kilomeetrit tunnis, aga kogu reisi kiiruse tõstmiseks on elektrirongid siiski olulised.

"Elektrirongid on oluliselt dünaamilisemad, nad kiirendavad paremini. Elektrirongide dünaamika on see, mis reaalselt võimaldab, arvestades peatustega, seda kiirust 160 kilomeetrit tunnis," sõnas Smiltinš.

Praegu on esimene uus Elroni rong veel Tšehhis katsetamisel, ütles Elroni juhatuse liige Märt Ehrenpreis.

"Esimesed kaks rongi, kaks kolmevagunilist koosseisu jõuavad Eestisse selle aasta aprillis-mais. Täiendavad neli koosseisu ehk ülejäänud siis aasta jooksul. Aasta lõpuks on meil kindlasti kuus Škoda rongi siin Eesti taristul olemas," sõnas Ehrenpreis. 

Siis on vaja ka Eestis teha katsesõidud ning kontrollida rongide ühilduvust Eesti taristuga. Järgmise aasta alguses hakkavad uued rongid reisijaid vedama.

"Esialgu kombineeritult, Škoda rongid ja praegused rongid vaheldumisi. Esimeses kvartalis siis selle aasta veomahu alusel, aga teises kvartalis lisame ka täiendavaid reise ja tõstame veomahtu," lisas Ehrenpreis.

Uutes rongides on rohkem jalgrattakohti, esimese klassi reisijatele laiemad istmed ning suuremad mugavused töö tegemiseks ja üldiselt on rongid avaramad, ütles Ehrenpreis. Lisaks tuleb ka toiduautomaat.

Kiirem ja mugavam rongireis sõltub peamiselt sellest, millal Eesti Raudtee jõuab ehitustööd valmis. Sihiks on aasta lõpp, kinnitas Smiltinš.

"Kindlasti graafik on hästi pingeline. Varuaega ja puhvreid meil siin vahel ei ole. Töötame selles tempos, järele ei anna, et aastalõpu eesmärki täita, aga siin on omad riskid olemas," selgitas Smiltinš.

Ideaaltingimustes võiks siis rongireis aega võtta poolteist tundi ning mõni minut. Kuid viimased 15 minutit nõuavad kõige suuremat pingutust, tõdes Smiltinš, seega aasta lõpuks ta seda veel lubada ei julge. Pigem võib detsembri teises pooles ekspressrong sõita Tartusse ühe tunni ja 50 minutiga.