Balti riigid tahavad osta ühishankega 20 regionaalrongi
Baltikumi riigid otsivad ühishankega Rail Balticu trassile sõitma kuni 20 regionaalrongi. Eesti regionaalrongi marsruut on kavandatud Tallinnast Häädemeesteni.
Eesti, Läti ja Leedu ostavad märtsis väljakuulutatud ühishankega kuni 20 regionaalrongi, mis liiguksid Rail Balticu trassil Baltikumi piires ja teeksid kohalikke peatusi. Reedel Pärnus peetud Eesti ja Läti valitsuskomisjonide ühisistungil arutati ka regionaalrongide teemat.
"Kindlasti on regionaalrongide puhul oluline see, et hetkel on kavandatud Tallinn-Pärnu-Ikla liin, aga me tahaksime, et tulevikus saaks selle Eesti regionaalrongiga ka Riiasse. Seda me kindlasti omavahel arutame," sõnas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Leedu tellib kuni kaheksa, Eesti viis kuni seitse ja Läti kuni viis rongi. Lätis vajab eeskätt lahendust rahanappuse tõttu takerdunud trassiehitus.
"Me ei saa oodata liiga kaua, et hakata neid ronge ostma. Peame tegema asju paralleelselt. Kui infrastruktuuri rajamisega kõik hästi läheb, siis muidugi ostame rongid. Siis näeme, sõltuvalt vajadusest, kui palju me neid tegelikult vajame," sõnas Läti transpordiministeeriumi Rail Balticu projekti osakonna asedirektor Juris Krastinš.
Kolme riigi rongide ühishange pidi lõppema mai alguses, kuid pakkujate soovil pikendati hanget kuni juuni keskpaigani.
"Eesti-sisene reisimine Tallinna ja Pärnu rahvusvaheliste jaamadega kokku on siis neliteist peatust. Tegemist on selliste vahepealsete rongidega - nad ei ole kiirrongid, aga nad ei ole ka sellised rongid, nagu me täna oleme harjunud, et maksimaalne kiirus on 200 kilomeetrit tunnis. Umbes 200 istmekohta ja on mõeldud erinevatele reisijatele, nii peredele kui ka loomadele, toitlustusala, mis on oluline, kindlasti on ka WC-sid rohkem kui täna. Praegu meil on üks ja seda on kindlasti vähe," sõnas Elroni juhatuse liige Märt Ehrenpreis.
Ehrenpeisi sõnul selgub rongide maksumus hanke käigus. Eestisse peaksid esimesed regionaalrongid jõudma 2029. aasta teises pooles ja opereerima hakkama 2030. aasta lõpus.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










