Kärbe on vajalik tagamaks, et Prantsuse eelarvepuudujääk langeb eelmise aasta 4,9 protsendilt sisemajanduse koguproduktist (SKP) 4,4 protsendile. Viimase arvu puhul on tegemist juba eelmisel aastal valitsuse seatud eesmärgiga. Euroopa Liidu reeglite kohaselt peaks riigieelarve puudujääk olema maksimaalselt kolm protsenti, kirjutab Bloomberg.

Kulutuste vähendamine jaguneb õiglaselt, lubas intervjuus Le Maire, lisades, et Ukraina abistamine ja Prantsuse põllumeeste toetamine jäävad prioriteetideks.

Samuti ei kärbita tervishoiu ja kohalike omavalitsuste rahastust, küll aga vähenevad riigi kulutused välisabile ja hoonete soojustamisele. Kui tulevikus peaks selguma, et on vaja veelgi rohkem kärpeid, esitab valitsus suvel parlamendile negatiivse lisaeelarve, edastab Bloomberg.

"Vastutuse põhimõte on tegutseda õigeaegselt ja jäigalt, kuid mitte jõhkralt, et hoida meie rahandust, puudujääki ja võlga kontrolli all," ütles rahandusminister.

Prantsuse majanduskasvu väljavaadete halvenemine on tagasilöögiks president Emmanuel Macronile. Seni püüdis ta parandada Prantsuse rahanduse seisu ilma maksutõusude või kärbeteta, lootes, et senised tööturureformid toovad kaasa kiirema majanduskasvu. Ometi tõuseb lisaks majanduskasvu aeglustumisele Prantsusmaal ka töötuse määr.

Alates 2017. aastast rahandusministri ametikohta pidanud Le Maire lubas, et ta ei hakka makse tõstma.

"Me oleme neid langetanud ning me ei astu sellest põhimõttest kõrvale. Prantsuse rahvas ei suuda rohkem makse välja kannatada," ütles Le Maire.

Le Maire avalikustatud kärped järgnevad septembris langetatud Prantsuse valitsuse otsusele kärpida 16 miljardit eurot peamiselt majapidamistele ja ettevõtetele mõeldud energiahüvitiste kaotamise arvelt. Majanduse aeglustumine tähendab aga, et neist kärbetest ei piisa eelarvepuudujäägi soovitud suuruse saavutamiseks.

"Tegemist on jätkuvalt positiivse kasvuga, kuid see võtab arvesse uut geopoliitilist konteksti," ütles Le Maire, viidates Venemaa sõjale Ukraina vastu, konfliktidele Lähis-Idas, Hiina majanduse aeglustumisele ning Saksamaa majanduslangusele kui Prantsuse majandust kahjustavatele teguritele.