Budanov tegi vastava avalduse intervjuus USA väljaandele The Wall Street Journal. Budanovi intervjuu avaldati kolmapäeval, kuigi see oli tehtud juba eelmise nädala neljapäeval.

Kuigi Budanov tunnistas Ukraina kaitseväe suuremaid vajadusi, ütles ta, et Venemaal on samuti palju probleeme. Budanovi sõnul oli Vene kutseline sõjavägi sisuliselt hävitatud sõja esimesel aastal ning praeguseks kasutab Venemaa valdavalt taktikat, mille käigus väljaõppeta mobiliseeritud ja värvatud sõdurid teevad sisuliselt enesetapurünnakuid, lootes üle ujutada Ukraina kaitset massiga. Samuti kasutab Venemaa rohkem laskemoona, kui see suudab toota.

Samuti on viimastel nädalatel vähenenud Vene raketirünnakute ulatus Ukraina linnadele Vene raketivarude kokkukuivamise tõttu. Kuigi Venemaa võttis eelmisel aastal kasutusele sadu tanke, enamik neist olid ladudest võetud vanad tankid ning tehastes toodeti ainult 178 uut tanki, ütleb Budanov.

Seetõttu ei suuda Venemaa Budanovi sõnul saavutada oma peamist strateegilist eesmärki ehk hõivata täielikult Donetski ja Luhanski oblasti maa-ala sel aastal.

Ka lääne ametnike ja analüütikute sõnul on Budanovi ennustus optimaalne stsenaarium Ukrainale selleks aastaks, mis võimaldaks Kiievil minna uuesti pealetungile 2025. aastal nõrgenenud Venemaa vastu.

Hiljutine Briti mõttekoja RUSI uuring näitab, et Vene jõud lahinguväljal kulmineeruvad aasta lõpuks ning 2025. aastal ootavad Venemaad laskemoona ja lahingumasinate puudusega seotud raskused.

Ometi jääb lahtiseks, kas USA toetab kuni selle ajani Ukrainat kaitsmisel. USA esindajatekojas blokeerivad vabariiklased Ukraina abistamist.

"Kas nad on valmis tagama meile varustust terveks aastaks, kui oleme [vastupealetungiks] ette valmistamas, või mitte? See on huvitav küsimus," ütles Budanov.

Veel üks küsimus on Ukraina ja Venemaa jõudude tasakaal lahinguväljal. Ukraina andmetel pole kummalgi poolel selget ülekaalu. Budanovi sõnul on Venemaal 510 000 sõdurit Ukrainas ja selle piiride lähedal ning Kreml on seni suutnud värvata 30 000 sõdurit kuus. Detsembris ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Ukrainal endal on umbes 600 000 sõdurit, kuigi Ukraina kaitseväe juhtide sõnul pole osa neist sõjategevuseks valmis ning läbivad väljaõpet.

Budanov pakkus välja, kuidas mõelda Avdijivka okupeerimisest Venemaa poolt uues valguses: Venemaa on rünnanud Donetski linna kõrval asuvat väikelinna kaks aastat järjest ning on kandnud palju inimkaotusi selle hõivamiseks. Lisaks on sõjategevus piirkonnas käinud lausa alates 2014. aastat ehk kümme aastat järjest.

"Kas see on edu suurele [ja] tugevale Vene armeele?" küsib retooriliselt HUR-i juht.

Lisaks rünnakutele lahinguväljal tegeleb Venemaa infooperatsiooniga, mille eesmärk on lõhestada Ukraina ühiskonda ja Ukraina kaitseväge, ütleb Budanov. Operatsioon võib jõuda kulminatsiooni kevadel ning samal ajal võivad leida aset ka tugevad rünnakud lahinguväljal.

Lisaks ütles Budanov, et Venemaa plaanib Ukraina ja lääneriikide poliitikute vastu suunatud libaoperatsioone.

Üks näide on Vene ekspresidendi Dmitri Medvedevi alusetu väide, justkui ei tulnud Prantsuse president Emmanuel Macron eelmisel nädalal Kiievi-visiidile, sest ta kartis atentaati. Sotsiaalmeedias hakkas samal ajal levima süvavõltsing, milles sama väidet teeks justkui Prantsuse uudistekanal France 24. Prantsuse ametnikud on kummutanud Vene väite ning lubasid, et Macron jõuab Kiievisse märtsi keskpaigas.

"Need on kõik ühe ja sama suure idee elemendid," ütles juhtumi kohta Budanov.