Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 29. juunil kell 17.15:

- Ukraina teatel kaotas Põhja-Korea Kurskis 7000 sõdurit;

- Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 15 tsiviilisikut;

- Ukraina jätkab okupeeritud Krimmis asuvate sihtmärkide ründamist;

- Ukraina rindejoonel toimus 197 relvakokkupõrget;

- FT analüütiku hinnangul on sõja tasakaal muutumas Ukraina kasuks.

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit.

Ukraina teatel kaotas Põhja-Korea Kurskis 7000 sõdurit

Ukraina sõjaväeluure (HUR) väitel sai Põhja-Korea vägedel 2024.–2025. aastal Venemaa Kurski oblastis surma või haavata üle 7000 võitleja.

HUR-i esitatud arv ületab Lõuna-Korea ja Briti luure varasemat hinnangut, mille kohaselt oli Põhja-Korea vägede kogukaotuste arv Kurski oblastis umbes 6000.

Need kaotused kanti aastatel 2024–2025 toimunud Ukraina piiriülese operatsiooni käigus, millega Ukraina väed hõivasid üllatuslikult suuri territooriume. Hiljem sundisid keerulised logistilised tingimused nad sealt taanduma.

The Kyiv Independent ei ole suutnud seda väidet sõltumatult kontrollida. Kurski oblastis võidelnud Ukraina sõdurid kinnitasid toona The Kyiv Independentile, et kuigi Põhja-Korea väed polnud algul kaasaegseks droonisõjaks valmis, kohanesid nad kiiresti ja võitlesid distsiplineeritult.

Pyongyang ei ole oma vägede kaotusi Venemaal kommenteerinud.

"Põhja-Korea režiim püüab varjata tegelikke kaotusi, mida nende armeeüksused Ukraina kaitseväe vastu peetavas sõjas kandsid," teatas HUR juuni lõpus The Kyiv Independentile.

Uued andmed kaotuste kohta ilmusid ajal, mil Venemaa ja Põhja-Korea tihendavad sõjalist koostööd. Sellest on möödunud kaks aastat, kui kaks autoritaarset režiimi allkirjastasid strateegilise partnerluse lepingu, mis kohustab osapooli teineteist rünnaku korral abistama.

Veebruaris teatas Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap oma riigi luurele tuginedes, et 2026. aasta alguse seisuga on Kurski oblastisse paigutatud umbes 11 000 Põhja-Korea sõdurit.

Esimesed teated Põhja-Korea vägede lähetamisest Venemaale laekusid 2024. aasta oktoobris.

Samas juunikuises avalduses teatas HUR, et Venemaa suurendas 2026. aasta alguses Pyongyangist tarnitava laskemoona, relvastuse ja sõjatehnika koguseid, et tugevdada oma sõjategevust Ukraina vastu. HUR-i andmetel puudutab see peamiselt 122 mm ja 152 mm suurtükimürske ning ballistilisi rakette.

"Põhja-Korea abi võimaldab Venemaal Ukraina-vastast sõda jätkata, olles muutunud stabiilseks varustusallikaks," hoiatas HUR oma avalduses.

"See sõjaline partnerlus on kasulik mõlemale riigile: see leevendab Moskva laskemoona- ja tööjõupuudust, Pyongyang aga saab vastutasuks tehnoloogilise tõuke oma raketi- ja tuumavõimekuse arendamiseks," sõnas HUR.

Ukraina jätkab okupeeritud Krimmis asuvate sihtmärkide ründamist

Sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Ukraina jätkas ööl vastu esmaspäeva okupeeritud Krimmis asuvate Venemaa sihtmärkide ründamist.

Meedias levivad väited, et Sevastopoli raputasid mitmed plahvatused. Ka mujal okupeeritud Krimmis kõlasid õhuhäiresignaalid. Samal ajal jätkas Ukraina Venemaal asuvate sihtmärkide ründamist ning Krasnodari ja Rostovi oblastis teatati drooniohust.

Väljaanne Ukrainska Pravda vahendab, et 29. juuni öösel tabasid Hersoni ja Donetski oblastit ning Krimmi ulatuslikud elektrikatkestused.

Ukraina jätkas kogu möödunud nädalavahetuse jooksul Venemaa naftataristu ründamist ning sotsiaalmeedias levivad videod näitavad, et tanklate ees olevad järjekorrad Venemaal muutuvad üha pikemaks.

Multi-hour long gas lines reported across western Russia this weekend as refinery shutdowns caused by Ukrainian drone strikes continue to bite.

Seen here, hundreds waiting in line at a gas station in Anapa, Krasnodar Krai. pic.twitter.com/J8XCcj29W1

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) June 29, 2026

Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut

Piirkondlike võimude esmaspäeval avaldatud teate järgi hukkus Venemaa rünnakutes üle Ukraina viimase ööpäevaga vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest. Dnipro hommikuse rünnaku ohvrite arv on tõusuteel.

Ukraina õhuväe teatel tulistas Venemaa öö jooksul Ukraina suunas 108 drooni, millest 82 tulistati alla.

Dnipro linnale korraldatud hommikune rünnak nõudis vähemalt viis inimelu ja jättis 28 inimest vigastatuks, teatas kuberner Oleksandr Hanzha. Nelja kannatanu seisund on kriitiline. Kohalikud võimud ei ole veel täpsustanud, millist relva rindejoonest üle 100 kilomeetri kaugusel asuva linna tabamiseks kasutati.

Zaporižžja oblastis hukkus viimase ööpäevaga Venemaa rünnakutes kuus ja sai viga 34 inimest, teatas kuberner Ivan Fedorov. Ohvrite hulgas on ka hommikuses väikebussivastases rünnakus surma ja viga saanud inimesed. Fedorovi sõnul hukkus rünnakus kaks inimest ning kuus sai viga, sealhulgas üks laps.

Harkivi oblastis hukkus viimase ööpäevaga Venemaa rünnakutes kaks inimest ja sai viga 25, sealhulgas kaks last, teatas kuberner Oleh Sõnehubov. Kuberneri sõnul on Harkivist lõunas asuvas külas viga saanud lapsed 10-aastane tüdruk ja 16-aastane poiss. 

Sumõ oblastis hukkus viimase ööpäevaga vähemalt kaks ja sai viga üheksa inimest, teatas piirkondlik sõjaväeadministratsioon. 

Tšernihivi oblastis tabas Venemaa droonirünnak bensiinijaama, vigastades seal üht töötajat, teatas kuberner Vjatšeslav Tšaus. 

Donetski oblastis sai viimase ööpäevaga Venemaa rünnakutes viga vähemalt seitse inimest, teatas kuberner Vadõm Filaškin.

Hersoni oblastis sai viimase ööpäevaga Venemaa rünnakutes viga 14 inimest, teatas kuberner Oleksandr Prokudin. 

Ukraina rindejoonel toimus 197 relvakokkupõrget

Ukraina kaitseväe ja Vene okupatsioonivägede vahel toimus pühapäeval rindejoonel kokku 197 lahingkokkupõrget, mille seas enim vaenlase rünnakuid registreeriti Slovjanski ja Pokrovski suundadel, edastas uudistekanal Ukrinform.

FT analüütiku hinnangul on sõja tasakaal muutumas Ukraina kasuks

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest on Ukrainat suures osas peetud ebasoodsamas olukorras olevaks riigiks, kuid sel aastal suutis Ukraina sündmuste käiku muuta, kirjutas väljaanne Financial Times. Väljaande majanduskolumnisti Martin Sandbu hinnangul on see viinud selleni, et Venemaa haare nõrgeneb nii lahinguväljal ja ka majanduses.

"Ukraina on saavutanud märkimisväärse tehnoloogilise ja sõjalise eelise, mis kallutab järk-järgult sõja tasakaalu nende kasuks. Samal ajal seisab Venemaa silmitsi kasvavate majanduslike piirangutega ja selle võime jätkata sõda ilma majanduse radikaalse mobiliseerimiseta on piiratud," kirjutas Sandbu.

Kieli ülikooli aruanne näitas, et Venemaa on peaaegu ammendanud kõik niinimetatud päästerõngad, millele Moskva saaks majanduse turgutamisel toetuda. Nafta ja gaasi hinnatõus Iraani ja Iisraeli konflikti ajal ei toonud Venemaale oodatud leevendust, seda eelkõige Ukraina rünnakute tõttu Venemaa energiarajatistele.

Lisaks juhtis Kieli ülikool tähelepanu Euroopa karmimale lähenemisele Venemaa varilaevastikule ning kaubandussanktsioonidele, mis raskendavad eksporditulude kasutamist sõjalise otstarbega kaupade importimiseks.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1230 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 402 200 (+1230);

- tankid 12 066 (+3);

- jalaväe lahingumasinad  24 845 (+1);

- suurtükisüsteemid 44 969 (+49);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1901 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1454 (+0);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1764 (+10);

- operatiivtaktikalised droonid 379 224 (+1724);

- tiibraketid 4797 (+7);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 113 612 (+477);

- eritehnika 4366 (+6);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.