Merilo ütles saates, et tema roll kaitseväe juhatajana on potentsiaalselt eesootava sõja ärahoidmine.

Ta märkis, et juba pikemat aega on räägitud, et küsimus ei ole selles, kas sõda tuleb Eestisse, vaid millal. Tema sõnul peab Eesti selleks valmistuma.

"Me teame ka ajalugu vaadates ja teatud poliitilisi ja majanduslikke arenguid vaadates, et me tõenäoliselt liigume juba käimasoleva suure sõja edasise eskalatsioonini. Selles mõttes meil ei tasu ka ennast petta ja öelda, et kunagi seda ei juhtu. Pigem peaksime harjuma, et see juhtub, küsimus on millal, ja valmistuma selleks, et see ära hoida, kui see hetk kätte jõuab," rääkis ta.

Merilo hinnangul ei ole mõtet ka lugeda aastaid, millal sõda võib alata.

"Fakt on see, et sõda Ukrainas on käinud juba 10 aastat, kaks aastat tagasi see eskaleerus järgmisesse etappi, mis on täiemahuline rünnak, kus on sajad tuhanded inimesed hukkunud mõlemal poolel tõenäoliselt, ja see sõda täie jõuga läheb edasi. Selles mõttes tegelikult on sõda alanud, meie jaoks kriis juba käib. Küsimus on selles, mis faasi see kriis edasi areneb. Pead liiva alla peita pole mõtet, öelda, et äkki sõda hakkab kolme aasta pärast, sest sõda juba käib," kommenteeris ta.

"Ja pealegi Venemaa tõenäoliselt, kui tal on plaan oma sõjalist agressiooni jätkata mujal suundades, siis ta kindlasti ei oota neid aastaid, et meile anda ettevalmistusaega," lisas ta.

Kui Venemaa peaks Eestit ründama, siis tuleb Merilo sõnul püüda viia lahingumõjud Eesti territooriumilt ära.

"Sõjalisest loogikast lähtudes me kaotame, kui võitleme ainult nendega, kes üle piiri tulevad. Sest suurtükid, mis meid hakkavad hävitama, asuvad ju Venemaa territooriumil. Seega me peame mõjud viima kohe võimalikult sügavale. Nii nagu oleme näinud ka Ukrainas, kui ta sai vahendid, siis olukord lahingus muutus ja Ukraina kasuks," selgitas ta.

See, et Ukrainale relvi andnud lääneriigid seadsid piiranguid, et neid tohib kasutada ainult Ukraina territooriumil, oli Merilo hinnangul vale.

"Sõjalises mõttes oli see selgelt rumalus. Selline piirangu peale panemine maksis ka väga karmilt kätte ja on täna ka üks põhjuseid, miks Ukraina on tagasi kaitsvas seisundis ja üritab Venemaa vastupealetungi tõrjuda," rääkis ta.

"Ehk sellise piirangu panek on sõjalises mõttes täiesti vale, seda poleks tohtinud panna. Ja kui hirm oli ainult selles, et eskalatsiooni ei toimuks, siis nagu me näeme, ka see ei olnud õigustatud. Seega ma arvan, et see poliitiline piirang oli täiesti vale," lisas kolonel.

Kaitsekulud peavad lähtuma sellest, milline meie tulevik on

Eesti kaitsekulutused peaksid Merilo hinnangul lähtuma sellest, milline on Eesti tulevik.

"Seda peab täiendavalt analüüsima, vaatama mitte ainult seda, milline oht tulevikus on, vaid defineerima ära, milline meie tulevik on. Tulevikku ei tohi dikteerida oht. Oht on ainult üks faktor, mis võib segada meil sinna tulevikku jõudmast. Selle järgi peabki vaatama, kui oht on ikkagi selline, et kui me raha juurde ei pane ja kaitset ei tugevda, siis meil tulevikku pole, siis tuleb see raha sinna kaitsesse panna ja teha need asjad ära, mis vaja. Selles mõttes kaitse-eelarve on selline dünaamiline asi," rääkis ta.

"Ma ei seaks protsentuaalset piiri, vaid tuleb vaadata, mis on sõna otseses mõttes meie rahva võimuses ühel hetkel panna sinna riigikaitsesse, ja pigem peaksime meie vaatama, mis on need võimed, mida meil on vaja kiiresti arendada, ilma milleta me ei ole võimelised sõda ära hoidma," lisas Merilo.

Merilo rääkis, et oma kaitsekulutustes ei tohiks Eesti hakata peegeldama n-ö vastase sõjalist võimet, sest see muudab meid vastasele lihtsaks sihtmärgiks. Tema sõnul tuleb selgelt välja arvestada, kuidas meil on vaja sõdida selleks, et esimene potentsiaalselt eesootav lahing võita.

"Kaitse-eelarve on läbirääkimiste küsimus, aga mulle hetkel tundub, et selle kasvatamine lähiajal on vältimatult vajalik," tõdes ta.

Merilo hinnangul on kohti, mille arvelt kaitse-eelarvet tugevdada.

"Tegemata saame jätta võib-olla neid asju, mida me täna teeme n-ö liiga toretsevalt. Võib-olla me ehitame mingeid hooneid, millest me tahame saada maksimumi, et oleks ilus, kaunis, aga võib-olla funktsionaalsuses anname järele. Võib-olla peaks nende toretsevate asjade pealt natukene maha tõmbama ja seda raha kasutama eestlaslikult ehk ratsionaalselt ja tegema asju, mis on funktsionaalsed."

Eestil on erinevad sõjalised võimed juba arengujärgus ning Merilo sõnul on kõikides valdkondades veel täiendusi vaja.

"Meil on vaja täiendada veelgi võimekusi kõikides sõjalistes domeenides selleks, et me suudaksime ikkagi surmavad mõjud viia nii nagu eelmise vabariigi aja doktriin ette nägi, kohe kui agressioon algab, Venemaa territooriumile. Nii lihtne see ongi," ütles ta.

Kui osa sõjandusasjatundjate hinnangul oleks Eestil vaja osta tanke, siis teiste hinnangul on kiiremini vaja muid võimeid. Merilo on nõus viimastega.

"Mina õnneks olen õppinud Soome riigikaitse kõrgkoolis ja lõpetanud ka tankikooli, nii et ma tean, mis on tank ja veelgi rohkem ma tean, mis on seesama Venemaa tank, millega nad täna üritavad Ukrainat vallutada. Tanki ei tohi karta, tanki tuleb austada, aga see ei ole kindlasti meile täna olev esmatarbekaup või vahend, mida meil kindlasti vaja on. Täna on meil olemas juba liitlaste tankid 1. jalaväebrigaadi koosseisus ja tank on selgelt ainult lähivõitluse vahend, mille tuleulatus jääb kolme kilomeetri raadiusse," selgitas ta.

"Ja teiseks, tankipataljon maksab umbes 900 miljonit eurot, nii et see on ikkagi suur raha, mille eest me saame osta teisi võimeid, mida on kiiremini vaja," lisas Merilo.

Tema sõnul peab Eesti olema võimalikust vastasest tehnoloogiliselt üle. "Peame kvaliteediga minema vastu kvantiteedile," märkis ta.