Reedel kaitseministeeriumis antud ülevaates ütles kolonel Kiviselg, et Venemaa operatiiv-taktikalised eesmärgid Ukrainas on jätkuvalt täitmata.

"Venemaa keskendub Ukraina kaitse nõrkade kohtade otsimisele. Ukraina on jätkanud süvaoperatsioonide ja õhutõrjevaritsuste korraldamist Venemaa poolt okupeeritud aladel," ütles Kiviselg.

Kiviselja sõnul ei andnud Avdijivika vallutamine sedalaadi positiivset meediakajastust, kui Venemaa juhtkonnal enne presidendivalimisi vaja oli.

"Aleksei Navalnõi surm on tõmmanud üldsuse tähelepanu pigem Venemaa siseprobleemidele ja vähendanud relvajõudude positiivset kajastust meediakanalites. Ühtlasi on hakanud levima Venemaa ühiskonnas diskussioonid nii-öelda sõjaliste avantüüride mõttekuse üle, mida Venemaal tihti ei näe," sõnas Kiviselg.

Põhjasuunal lahingtegevuses suuremaid muutusi ei ole toimunud. Venemaa viib jätkuvalt läbi sabotaažiakte Kurski ja Brjanski piirkondadega külgnevatel Ukraina aladel, ütles Kiviselg.

Luhanski suunal on lahingtegevus olnud aktiivsem. "Venemaa avaldab survet nii Kupjanski kui Lõmani suundadel. On ka esimesed ettekanded, et sinna suunda on hakanud Venemaa täiendavaid üksusi tooma. Tõenäoline eesmärk on vallutada Oskili jõe joon. Venemaa küll hoiab initsiatiivi, aga suuremaid edusamme nende poolt ei ole. On toimunud väga väiksed, marginaalsed edenemised," sõnas Kiviselg.

Donetski suunal toimub kõige aktiivsem lahingtegevus Bahmuti, Avdijivika ja Donetski ümbruses.

"Peale Avdijivika vallutamist on näha, et Venemaa üritab reorganiseerida neid üksusi, mis seal piirkonnas on. Seal on kesksõjaväeringkonnast pärit üksused kandund suuri kaotusi. Praegu on käimas Avdijivika asula nii-öelda puhastamine ja oma kontrolli alla haaramine. Ei ole näha, et Venemaa tooks Avdijivika piirkonda üksusi, et proovida saavutada seal täiendavat läbimurret," lausus Kiviselg.

Zaporižžja ja Hersoni suunas on Venemaa tegevus olnud madalama intensiivsusastemega kui Donetski ja Luhanski oblastites. "Ukrainlaste sillapea üle Donetski jõe endiselt peab – Venemaa pole neid suutnud üle jõe tagasi suruda," sõnas Kiviselg.

Ukraina jätkab edukalt õhutõrjevaritsuste läbiviimist ja löökide andmist okupeeritud aladele, kuhu Venemaa üksused on kogunenud. "See annab alust hinnata, et ukrainlastel on võrdlemisi hea luurealane ülevaade, mis Ukraina okupeeritud aladel toimub. Nad suudavad selliseid täppislööke õigel ajal õigesse kohta kohale toimetada, ja seeläbi Venemaa relvajõududele jätkuvalt peavalu valmistada," ütles Kiviselg.

Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse möödub pühapäeval kaks aastat. Kiviselg rõhutab, et vaatamata Avdijivika vallutamisele pole Venemaa suutnud täita oma eesmärke okupeerida neli Ukraina oblastit.

"Venemaa on teinud ridamisi valearvestusi seda sõda alustades ning seda venitades ja pikendades. Lääne ühtsus ei ole siiani järgi andnud," sõnas Kiviselg.

"Kui Ukraina sõja üks eesmärke oli NATO laienemist takistada, siis tegelikult on toimunud vastupidine – Soome on juba NATO liige ja Rootsi kohe saamas. Võib öelda, et vaatamata taktikalisele edule pole Venemaa oma strateegilisi eesmärke täitnud ega ole ka oluliselt lähemal nende täitmisele," ütles Kiviselg.

Toomsalu: see sõda lõppeb Minsk 3 tüüpi lepinguga

Ukrainale algas komas sõja-aasta raskelt. Laskemoona napib. Populaarne kaitseväe juhataja vabastati ja uue juhataja saabumisega kaasnes Avdijivka kaotus. Avdijivkast lahkumine toimus liiga hilja, ütles reservkolonel Hannes Toomsalu. Karta on, et hulk Ukraina sõdureid langes seal vangi. Toomsalu on pessimistlik sõja lõpptulemuse osas.

"See sõda lõpeb Minsk 3 tüüpi mingisuguse lepinguga. Ukraina kaotab tõenäoliselt Luganski, Donetski oblasti täielikult," lausus ta.

Lääne abi pole näha. USA sõjaline abi takerdub valmisvõitlusse. NATO riikide abi seisneb siiani sõnades. Neli Euroopa riiki on sõlminud kahepoolsed lepingud Ukrainaga, kuid lepingute viljad alles küpsevad. See on dopinguks Venemaale.

"Need otsustusprotsessis olevad igasugused piirangud ja probleemid, mis lääneriikides on, lihtsalt motiveerivad Venemaad nende rünnakutega jätkama. Ja neid rünnakuid eskaleerima Ukrainas. Venemaa kindlasti arvab, et nende sõjalised rünnakud demotiveerivad lääne juhte neid otsuseid langetama," ütles julgeolekuekspert Rainer Saks.

"Kahju on läänest. Lääs näitab ennast väga nõrgana. Ja kui lääs näitab ennast nõrgana, siis Putin sellele läänele ka vilistab;" lausus Toomsalu.