Eesti majandus langes möödunud aastal kolm protsenti ja on languses olnud kaks aastat järjest.

Kattai sõnul annab mullune langus eelkõige indikatsiooni, et eelmine aasta toimus majanduse tootmiskoguse muutus.

"Me oleme majanduses sellises olukorras, kus ei tohiks anda ühe indikaatoriga hinnangut majanduse tervisele. See number on oluliselt kesisem näitaja kui mitmed teised. Ja tahaks rõhutada Eesti tööturu olukorda, kus tööpuudus on suhteliselt madal ja hõive suur," lausus ta.

Kattai nõustus, et suurim majanduslanguse mõjutaja on sõda Ukrainas, eriti on sellega pihta saanud töötleva tööstuse allharud.

"Aga kui mõelda, kas oleks Eesti ettevõtted saanud teha midagi selle vastu, siis jah, üsna palju riske jäeti saatuse hooleks, ei oldud maandatud neid," nentis ta.

Rohkem kui Euroopa Keskpanga rahanduspoliitilised otsused mõjutab tänavu Eesti majanduse taastumist naaberriikide majanduse seis, märkis Kattai. "Võrreldes Euroopa majanduse üldise hetkeolukorraga on meie naaberriigid mõneti kehvemas seisus," ütles Kattai.

Kattai sõnul oleks praegu vaja kõige rohkem kindlustunnet: et inimesed saaksid plaane teha ja ettevõtted julgeks teha investeeringuid. "Vahendeid investeeringute tegemiseks on ettevõtete kontodel küllaga," märkis ta.