Majandusväljaanne Wall Street Journal tuli tänavu jaanuaris välja majanduspoliitikate võrdlusega, mille alusel nende hinnangul USA innoveerib, Hiina kopeerib ja Euroopa reguleerib.

Kalambuur kõlab hästi, aga selle sõnum on nukker ja paraku kurbade tagajärgedega, sest kihk reguleerida ja bürokraatiat paisutada tähendab ettevõtetele üha vähenevat võimet konkurentsis edukamad olla. Kuna ühiskonna jõukus luuakse ettevõtluses, siis jääme ka vaesemaks, sest raha liigub mujale, nii Eestist kui ka Euroopa Liidust üldisemalt.

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kolleegid, Euroopa tööandjaid ühendav BusinessEurope pani olukorra illustreerimiseks värskelt kokku ülevaate, mille põhjal toovad nad esile, et Euroopa jääb USA-le alla majanduskasvus, innovatsioonis ja tootlikkusesse investeerimises, lisaks räsib Euroopa riike töötajate puudus, kallis energia ja üha suurenev koormus uute regulatsioonide tõttu.

"Üksnes majanduse tugevdamine ja investeerimiskohana atraktiivsuse kasvatamine aitab Euroopa Liidul lähiaastail oma keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid eesmärke täita ning tegutseda rahu ja julgeoleku ankruna üha ebakindlamas maailmas," rõhutasid BusinessEurope´i president Fredrik Persson ja peasekretär Markus J. Beyrer.

Majanduslangus suunab ambitsioonikaid valikuid tegema

Kui nüüd püüda end lohutada, et "see käib ju Euroopa kohta", siis on see enda petmine. Esiteks oleme meie oma riigiga ise osa sellest maha jäävast majandusruumist ja teiseks on just Eesti oma majanduslangusega Euroopa punase laternana silma paistnud.

Ettevõtted on kaotanud müügitulu ning siinse majandusruumi konkurentsivõime oma varasemat sära. Senine hinnaeelis, mille aluseks oli peamiselt odav tööjõud, on kadumas ja nüüd tuleb ettevõtetel lisandväärtust kasvatada, et odavuse asemel kõrgemat väärtust hindavat klienti meelitada.

Kolmandat aastat kestev majanduslangus näitab, et seniste tegevuste jätkamisest trendi pööramiseks ei piisa. Ootamine ei aita. Majanduses muutuse käivitamiseks peavad erasektor ja riik tegema koostööd ning selle käigus ka ambitsioonikaid valikuid.

Ettevõtjad ja nende ühendused on läbi kaalunud vajalikud sammud ja kutsuvad majandusleppe vormis riiki ja poliitikakujundajaid võtma koos, erakondade üleselt majanduse arendamise fookusesse, et ära teha majanduse lisandväärtuse kasvatamiseks vajalikud otsused.

Riigil ei saa minna hästi, kui ettevõtjail läheb kehvasti

Ettevõtluse käekäik ei ole üksnes tööandjate mure, vaid mõjutab kogu ühiskonna heaolu. Kuna riigi maksulaekumistest 85 protsenti koguneb tööjõu- ja tarbimismaksudest, ei saa meil ühiselt minna hästi, kui ettevõtetel läheb kehvasti.

Kui tahame lahendada riigi kroonilist rahapuudust ja tagada riigi investeeringud julgeolekusse, haridusse ja tervishoidu, siis ainus jätkusuutlik võimalus selleks on konkurentsivõimeline ja kasvav majandus. Üksnes see tagab lisaks palgakasvule ja ettevõtlustulule ka maksutulude kasvu.

Praeguse languse üks põhjustajatest on raskused eksporditurul ja sellega kohanemiseks tegutsevad ettevõtjad igapäevaselt. Otsitakse oma toodetele uusi turge, ollakse sunnitud ärimudeleid kohandama või äratab muutus üles ambitsiooni astuda arengus järgmine ja julgem samm. Nii võib kriisiaeg osutuda ettevõtlusele ka uueks võimaluseks, kuna uutel turgudel haarde laiendamine aitab tulevikus vähendada sõltuvust ühest või mõnest üksikust eksporditurust.

Iga riik võitleb ettevõtete meelitamise nimel

Eesti asemel oma uue tootmise Saksamaale rajanud Skeletoni asutaja ja juht Taavi Madiberk tuletas majanduskonverentsil "Tuulelohe lend 2024" meelde, et kõik riigid konkureerivad omavahel ettevõtete meelitamisel, see tähendab töökohti, maksutulu ja ühiskonna jõukuse kasvatamist.

Iga ebakindlal ajal ootamatult saabunud maksumuudatus või ülilühikese tähtaja ja näilise kaasamisega seaduse muutmine ning Euroopa nõuetele üle võttes vindi peale keeramine üksnes võimendavad põhjusi Eesti asemel mujale vaatamiseks. Ka Tuulelohe publik – 320 ettevõtjat, tippjuhti ja majanduselu kujundajat – kinnitas küsitlusele vastates, et praegu on suurim arengupidur valitsuste heitlik ja kohati olematu majanduspoliitika.

Seetõttu tulebki lisaks ettevõtjate tegevusele vaadata riigi majandusruumi laiemalt. Investeerima ja riske võtma ning töökohti looma meelitab ettevõtjasõbralik ja innovatsiooni toetav keskkond. Seda iseloomustab vähe bürokraatiat, õigusselgus ja õiguskindlus, piisavalt vajalike oskustega töötajaid ettevõtjate ambitsioonikate plaanide elluviimiseks, mõistliku hinnaga energia ja selle ettenähtavus, planeeringute kiired menetlused ja kohalike omavalitsuste ettevõtlust meelitavad ning poliitikakujundajate ettevõtluse tähtsust mõistvad hoiakud.

Just hoiakud loovad eelduse selleks, et ettevõtlust puudutavate, ka eelarve- ja majanduspoliitiliste plaanide ning otsuste puhul küsitakse, kuidas mõjutavad need Eesti majanduse konkurentsivõimet või kas need aitavad eksporti kasvatada, mis omakorda ainsana riiki raha juurde toob.

Tööstuseta on vaikne ja vaene olla

Meil tuleb nii ettevõtjate, riigi esindajatena kui ka kodanikena olla nõudlikumad ja ambitsioonikamad majanduse väljavaadete osas. Oleme harjunud olema Balti riikide seas eestvedajaks ja arengumootoriks, kuid nüüdseks on Leedu meist möödunud ja seda just tarkade valikute tõttu, kuidas meelitada ligi investoreid, kes arendavad tööstust, loovad töökohti ning aitavad tõsta kõigi Leedu elanike heaolu.

Kui riik ei hooli ja Eesti elanikud ei taha uue kaasaegse tööstuse rajamist Eestisse, siis tõesti on ühel hetkel meil vaikne ehk ka roheline, kuid väga vilets ja vaene olla. Sellel teekonnal vaesusesse kaotame palju tarku ja andekaid inimesi, kes leiavad tee teistesse riikidesse, kus nad saavad end paremini rakendada ning see lükkab meid üha tugevamalt allakäigu spiraali suunas. Kes tahaks elada maal, kus positiivset tulevikku ei ole?

Mis oleks, kui NIMBY (not in my backyard ehk mitte minu tagaaias) asemel mõtleksime pigem PIMBY (please in my backyard ehk palun minu tagaaeda). Ja kui see tagaaed tundub ikka liiga hirmutavalt lähedal, siis Eestis on ruumi küll, et kaasaegse puhta tehnoloogiaga tööstus kuhugi mahtuda võiks.

Kui ärimehed mõtlevad, mida oleks mõistlik toota, riik aitab eemaldada takistused tööstuse rajamiseks, siis meil ülejäänutel võiks olla vaid toetav hoiak ja ambitsioon: Innovatsioon ja Investeeringud Annavad Heaolu ehk lühidalt IIAH. Seos Karupoeg Puhhi sõbraga on täiesti meelevaldne, aga samal ajal sümboolne. Olles üldjuhul pessimistlikud, sobiks uut üldrahvalikku kasvule suunatud väljakutset tasakaalustama just sellise seosega nimi.

Minu ambitsioon on IIAH. Millesse usud sina?