Siiguri ametipalgaks saab 6569,29 eurot kuus, millele lisandub igakuine lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest 35 protsenti tema ametipalgast. Ehk kokku saab tasu olema ligi 8900 eurot.

Tallinna ringkonnakohtu esimehe kohale kandideeris ka riigi peaprokurör Andres Parmas, keda peeti ka favoriidiks. Justiitsministri moodustatud konkursikomisjon (riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laos, Tartu ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi esimees Triin Uusen-Nacke, Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, justiitsministeeriumi asekantsler Mari-Liis Mikli ning justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik Eneli Kivi) eelistas aga Siigurit.

Komisjon esitas Siiguri kandidatuuri kohtute haldamise nõukojale, kes selle heaks kiitis. Ning nüüd kolmapäeval kinnitas justiitsminister selle valiku ka ametlikult-lõplikult.

Mõne nädala eest jõudis avalikkusesse terav vastasseis justiitsminister Laaneti ja peaprokurör Parmase vahel. Parmase väitel sekkus Laanet prokuratuuri tegevusse ja survestas teda ka ametist lahkuma.

11. märtsil algatas Laanet allkirjastas käskkirja, millega viiakse prokuratuuris läbi teenistuslik järelevalve. Järelevalve tulemusi kajastava kokkuvõtte esitamise tähtajaks määras minister Laanet 15. aprilli.

16. märtsil kirjutas Eesti Ekspress, et nii 2021.–2022. aastal kaitseministrina kui ka 2023. aastast justiitsministrina on Kalle Laanet küsinud ja ka saanud riigilt korteri üürimise eest hüvitist. Kahe ministriperioodi eest on ministeeriumid tema üüriarveid kinni makstud enam kui 12 000 euro eest. Kentmanni tänaval asuv korter kuulub tema kasupoja Joonas Rõõmu ettevõttele JKG, kellega Laanet üürilepingu sõlmis.

Sama laupäeval õhtul teatas Laanet pärast peaminister Kaja Kallasega rääkimist, et astub ajakirjanduses ilmunud kahtluste tõttu ametist tagasi.

18. märtsil algatas keskkriminaalpolitsei Laaneti suhtes ka väärteomenetluse. 

Uus justiitsministri kandidaat peaks selguma sel nädalavahetusel või hiljemalt uue nädala alguses.