"Viimase prognoosi kohaselt, mis me eelmise aasta suvel koostasime, oligi meie ootus 2023. aasta puudujäägile 3,3 protsenti SKP-st ehk 3,4 on täiesti ootuspärane tulemus," ütles rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

Eelmise aasta eelarve koostamisel võeti vastu meetmete pakett, mis ületas kahte miljardit eurot.

"Suurendati sotsiaaltoetuseid, tõsteti pensione erakorraliselt, suurendati õpetajate, siseturvalisuse töötajate palku ennaktempos, oli üleüldine viieprotsendine palgakasv avalikus sektoris, suurendati kõrghariduse rahastust, eestikeelsele õppele üleminekut. Paketid, mis 2022. aasta lõpus vastu võeti, olid väga suure mahuga ja see suurendaski eelarve puudujääki väga olulises mahus," lausus Klaos.

Kuid eelmise aasta kulude suurendamisele tulud järgi ei tulnud. "Tulude kohta selliseid uusi otsuseid 2023. aasta eelarves ei tehtud," ütles Klaos.

Kaks aastat kestnud majanduslanguse tõttu laekus eelmisel aastal ka makse prognoositust 150 miljonit eurot vähem. Majanduse jahtumise tõttu võib maksutulu alalaekumine tekkida ka tänavuses eelarves, ütles Klaos.

Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhajata Rasmus Kattai ütles, et riigi kulud on kasvanud viimastel aastatel liiga kiiresti.

"Ka möödunud aastal kulud kasvasid ligemale kolm korda kiiremini kui majanduse maht eurodes mõõdetuna. Nii et kulud on kasvanud kiiresti. Mõistagi nende seas on kaitsekulud, aga ka sotsiaalkulutused, mida riik välja maksab," lausus Kattai.  

Paraku on kulutuste kasv muutunud püsivaks ja seepärast  tuleb tänavugi kolmeprotsendine puudujääk.

"Ja järgmisel aastal suureneb see veelgi, jõustub füüsilise isiku tulumaksureform. Ja edasi, aastal 2026 on tõsisemad valikud valitsuse ees, mil moel tulude ja kulude poole peal saavutada seda, et jõuda lähemale eelarve tasakaalule," märkis Kattai.

Iga-aastane eelarvepuudujääk tähendab võlakoormuse kasvu, ainuüksi võlgade intressimaksed võivad paari aasta jooksul kasvada ühe protsendini SKP-st, ütles Kattai.