"Esimene number ilmus 5. juunil 1995, aga kuidas ta sündis... Tallinnas oli tollal viis väikest lehte ja enamvähem kõik nad olid pankroti veerel, mõni rohkem, mõni vähem. Ja kolme omanikud siis, kes kõik asusid toonases ajakirjandusmajas - Rahva Hääl, Päevaleht ja Hommikuleht - otsustasid siis, et ühinevad ja selle ühinemise tulemusel siis Eesti Päevaleht sündiski," rääkis EPL-i peatoimetaja aastatel 1995-2000, Kalle Muuli.

"Me hakkasime paugutama ikka kohe. Esimene kindlasti kõige märgilisem lugu oli 95. aasta septembri lõpp, oktoobri algus, kui Toomas Sildam kirjutas lindiskandaalist," rääkis Kärt Anvelt, EPL-i toimetaja aastast 1995.

Päevalehe hiilgeaeg jäi Muuli ja Anvelti jaoks üheksakümnendate lõppu, mil Eesti Päevalehe ja Postimehe konkureerimine käis lehetegijate jaoks vaat et elu ja surma peale.

"Tegelikult ju me korrastasime ajakirjandusturgu. Tekkis Tallinnas see üks ja korralik tugev leht ja see oli Postimehele, kes oli siis Lõuna-Eestis rohkem, mitte Tallinnas, tugevaks konkurentsiks," rääkis Muuli.

"Tekkis minumeelest eriline selline vendluse või kamraadluse tunne, kus me tegime tööd tõesti mõtlemata tööajale, mõtlemata isegi oma perele, mõtlemata palganumbrile, vaid lihtsalt oli selline vaimustus ja vaimustav aeg. See võibolla ei kestnud kaua, see võibolla kestis kaks, kolm, neli aastat, aga see oli tohutult tore aeg," rääkis Muuli.

Nüüd on ajalehe väljaandjad otsustanud jätkata vaid veebiversioonis. Viimast paberlehte tuli täna lausa tikutulega taga otsida.

"Need stendid, mis tavaliselt on oma toimetuse liikmete jaoks paberlehti täis, olid tühjad. Nii et tühjus. Ja hommikul, kui ma rääkisin ühe sõbrannaga, kes otsis mööda putkasid Eesti Päevalehte, siis ütles, umbes kuuendast kohast sai," rääkis Anvelt.

Ajakirjanduse uurija Roosmarii Kurvitsa sõnul ei ole digileht veel nii valmis, et suudaks paberlehte täielikult asendada.

"Paberleht soodustab ühiskondlikku sidusust. Saad palju parema ülevaate maailmast, palju terviklikuma ülevaate. Ja digilehest sa saad sellised üksikuid killukesi. Uued olulised lood, mis seal on, need kaovad väga kiiresti sinna allapoole, uued uudised tulevad peale," rääkis Kurvits.

Aprillikuust jääb paberil ilmuma nädalalõpuleht LP, Eesti Päevalehe ajakirjanikud jätkavad kirjutamist Delfi veergudel.

Soonvald: ühinemine Delfiga pikendas EPL-i eluiga

"Täna ilmub paberil viimane Eesti Päevaleht. Emotsionaalselt on see kindlasti Eesti ajakirjanduses ühe epohhi lõpp, kuid just emotsionaalselt, vähem sisuliselt," kirjutas ajalehe viimases numbris peatoimetaja Urmo Soonvald.

"Paber Päevalehe sulgemise otsus oli ratsionaalne, sest nii meie kui ka tegelikult kõik meie konkurendid näevad ja tajuvad, et ajakirjanduse tulevik on digitaalne, kõik muud narratiivid elavad minevikus ja neist mitte lahti laskmine räägib pigem ebakindlast tulevikust," märkis Soonvald.

Eesti ühe tuntuima uue aja ajakirjandusväljaande juures on töötanud kümned mõjukad ajakirjanikud. Selle peatoimetajateks on olnud näiteks Kalle Muuli ja Priit Hõbemägi.

"Eesti Päevaleht haagiti 2012. aastal Delfi kui majandusliku päästerõnga külge. Kui selleks ajaks olid erisuguse motivatsiooniga asjatundjad juba aastaid kirjeldanud Päevalehe peatset sulgemist, siis 2012. aasta kevadel lisandus sellele kriitikute silmis kolletumisoht ja omajagu skeptitsismi," lisas Soonvald. "Läks aga täiesti teisiti. Delfiga ühine toimetus pikendas Eesti Päevalehe (just paberlehe!) eluiga, suurendas Delfi tõsiseltvõetavust ja üheskoos loodi platvorm maailma kõige edukamale digitellimuste arvu kasvule – just üle 100 000 digilehetellija on vundament, mille alusel Delfi Meedia sai langetada ratsionaalse ja tulevikku suunatud otsuse ning Eesti Päevalehe paberosa sulgeda."

"Ajakirjanduslik sisu peab üha suuremat võitlust valeuudiste, propaganda, suunamudijate ja AI loodud sisuga. /.../ Samasugune halastamatu sõda käib reklaamiraha pärast, kui ka Eesti riik peab olema erakordselt ettevaatlik, et piirangud, naivism, huvigrupid ja suured USA või Hiina osalusega sotsiaalmeediaplatvormid meie reklaamiraha lihtsalt minema ei viiks. Selle vastu on Eesti riik seni olnud täiesti jõuetu. Aga euro, mis Eestist minema rändab, mõjutab ka meie ajakirjandust," kirjutas Soonvald.

"Kui siia lisada Eesti valitsuse järeleandmatu soov tõsta 2025. aastast meediaettevõtete käibemaksu viielt protsendilt üheksale – vastupidi muule Euroopale – ja teenida nii umbes neli miljonit eurot, siis eelkirjutatu kinnitab, et vaba sõna kättesaadavust loksutatakse igast nurgast. Lihtsalt väga palju murettekitavaid trende, otsuseid ja asjaolusid on kokku sattunud," märkis Soonvald.

Eesti Päevaleht ilmus alates 1995. aasta 5. juunist, tekkides Hommikulehe, Päevalehe ja Rahva Hääle ühendamisel. Alates 2011. aastast kuulus Eesti Päevaleht täielikult Hans H. Luige enamusosalusega Ekspress Grupi kontserni. Varem kuulus Eesti Päevalehe AS võrdsetes osades Ekspress Grupile ja Jaan Manitski valdusettevõttele Vivarone OÜ.