Kaupo Meiel: rahvusvahelist tõsiduse päeva oodates
Naljamehi ja naljanaisi on meil piisavalt, sellega pole muret ja pole kunagi muret olnudki. Meil on vaja rohkem tõsiseid inimesi, leiab Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.
Nüüd on kevad tõesti peale hakanud. Pärnus annab sellest tunnistust üle linna hõljuv tindilõhn, sest algas meritindi püüdmise hooaeg, ja Tallinnas kuulutab uue aja saabumist tõik, et õhus on märksa vähem tindilõhna, kuna Eesti Päevaleht ei ilmu enam paberil.
Kevademärke on looduses muidugi veel ja väga palju. Lumikellukesed ja märtsikellukesed õitsevad täie hooga, minu koduakna ees kasvaval toomingal on pungad juba suured ning kõikjal üle Eesti pistavad nina maast välja inimesed, kes on otsustanud europarlamenti kandideerida.
Üks lahutamatult varakevadesse kuuluv sündmus on 1. aprillil tähistatav rahvusvaheline naljapäev. Rahvusvaheline tähendab muidugi ainult tähtsaimat osa maailmast, milleks on niinimetatud läänemaailm. Aasia ning Aafrika vaatavad seda nalja enamasti kaugelt ja umbusklikult pealt, sest lääne naljad ei ole hoolimata läänlaste enda veendumusest üle ilma kõigile mõistetavad.
Nii jõudu koguva kevade kui ka naljapäevaga seostub võimuvahetus Tallinnas. Rahvakalendri järgi olevat just aprilli esimesel päeval kurat sündinud või taevast alla heidetud. Kuradi paralleelina esineb Juudas, kes olevat 1. aprillil sündinud või sel päeval Jeesuse 30 hõbetüki eest ära müünud. Neid reetmise jutte on pealinnas võimult kõrvaldatud keskerakondlased rääkinud juba nädal otsa ning kui sotsiaalmeedias ja muus meedias ruum otsa ei saa, komistame sama teema otsa korduvalt kuni järgmiste kohalike valimisteni.
Väidetavad reetjad ja nende kaasosalised peavad samal ajal pealinnas koalitsiooniläbirääkimisi. Suletud uste taga toimuvat lihtinimesed näha ega kuulda ei saa, aga kui peaks pakkuma, siis oletaks, et kõige sagedamini kõlab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna, Isamaa ja Eesti 200 läbirääkimistel küsimus: kas te teete nalja või?
Kuna "aprillitegemine seisneb petetava isiku ahvatlemises millelegi olematule reageerima", siis senised märgid näitavad, et sündimas on pesuehtne aprillikoalitsioon. Kas sellest saab aprillinalja koalitsioon, sõltub osalistest endist.
Eks me näe, kes ja millise nalja peale naerab või solvub, aga kindel võib olla küll, et nalja hakkab saama ja palju, isegi kui see on naer läbi pisarate. Võib-olla tõesti piisab Keskerakonnal eesotsas Mihhail Kõlvartiga seda nalja rahulikult kõrvalt vaadata, et pooleteise aasta pärast toimuvatel valimistel fööniksina tuhast tõusta. Kes pärast naerab paremini ja võib-olla vene keeles. Eks me näe.
1. aprillil on igal aastal kohane peatuda kasvõi põgusalt sellel, mille üle võib hetkeseisuga nalja heita ja millisele teemale on kehtestatud huumori suhtes lähenemiskeeld. Tänavune Oskar Lutsu huumoripreemia laureaat Tiit Sukk on öelnud, et nalja on tänapäeval eriti raske teha, sest kõik on nii tundlikuks muutunud.
Osalt on see sedastus õige, aga ainult osalt. Kui inimesed on tundlikumad kui varem, siis on õigupoolest lihtsam nalja teha, küsimus on reageeringus. Vanasti võis sobivas olukorras ainult ühte sõrme püsti hoida ja teine inimene hakkas ohjeldamatult naerma. Nüüd võib sageli ette tulla, et hoiad ainult ühte sõrme püsti ja juba keegi solvub. See on väga läbinämmutatud ja üsna ebaoluline teema, millel ei olegi põhjust pikemalt peatuda.
Kui parafraseerida Tiit Suka ütlust, siis võiks välja tuua hoopis tähtsama probleemi: tänapäeval on eriti raske tõsine olla, sest kõik on nii tundlikuks muutunud.
Naljaga saavad inimesed hakkama ühel või teisel moel ja kui keegi on liiga tundlik ning iga asja peale solvub, siis on see tema probleem. Tõsisem on asi siis, kui asi on tõsine ja ikka on kõik kole tundlikud ja muudkui solvuvad.
Seega vajame lisaks rahvusvahelisele naljapäevale rahvusvahelist tõsiduse päeva. Päeva, mil kõik on tõesti selline, nagu väidetakse, ei mingit populismi ega valetamist, halva mängu juures hea näo tegemist, hea mängu juures halva näo tegemist, jälgede segamist ega musta valgeks rääkimist.
Viimaste aastate ühes parimas telesarjas "Succession" ehk "Pärijad" ütles vanaldane ärimagnaat Logan Roy oma järeltulijatele: "Ma armastan teid, aga te ei ole tõsised inimesed." Elu, äri ja poliitikat saavad edasi viia just tõsised inimesed. Naljamehi ja naljanaisi on meil piisavalt, sellega pole muret ja pole kunagi muret olnudki. Meil on vaja rohkem tõsiseid inimesi ja see ei ole mingi aprillinali.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel