Keskkonna ameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius rääkis, et keskkonnakaitse huvides on soodustada majanduse liikumist süsinikuneutraalse ja kõrge lisandväärtusega tootmise suunas.

"Keskkonnakompleksloa eelnõu on üles ehitatud tingimustele, et kümne aasta perspektiivis peab ettevõte täitma ambitsioonika kliimamõju vähendamise kava. Sulgeda tuleb muu hulgas Eesti Elektrijaama vanad põletusplokid ning asendada uttegaaside põletamine väärindamisega," ütles Kosenkranius.

Eelnõu ettevalmistamise käigus hindas keskkonnaamet põhjalikult mõju nii kliimaeesmärkide täitmisele, Natura 2000 aladele, kaitstavatele loodusobjektidele ja välisõhu kvaliteedile; samuti fenoolvee, reovee käitluse ning avariisündmustega seotud riske ning tegevuse vastavust parimale võimalikule tehnikale.

Kosenkraniuse sõnul on õlitootmise negatiivne keskkonnamõju suhteliselt hästi prognoositav ja mõjuhindamisel kaardistatud, sest sarnane õlitehas on Auvere tööstusalal juba mõnda aega töötanud. Teisalt on tema kinnitusel võimalik leida riskidele leevendusmeetmed.

"Kui keskkonnaamet keskkonnakompleksloa välja annab, on õlitehasel kohustus osaleda Euroopa liidu süsinikukaubanduse süsteemis ning oma heitega kehtestatud piiridesse mahtuda," kinnitas Kosenkranius.

Täiendavalt peab ettevõte loa kehtivuse jooksul liikuma oma arengukava järgi süsinikuneutraalse keemiatööstuse suunas.

"Nii välisõhust, veest kui kliimast rääkides on keskkonnahäiringud olemas. Kõiki negatiivseid mõjusid on aga võimalik  leevendada. Ehk kõige olulisema leevendusmeetmena näemegi seda, et esmakordselt annaksime Eestis välja tähtajalise keskkonnakompleksloa, ning seda tööstuse mõttes üsna lühikeseks ajaks, kümneks aastaks," ütles Kosenkranius. 

Keskkonnakompleksloa tähtaja möödumisel tuleb tehase töö jätkamiseks taotleda uut luba.