Kümne aasta eest jääkeldri algatuse tulemusena seadustatud kollektiivsete pöördumiste õiguse eesmärk oli tagada rahvale lisaks valimisõigusele laiemad ja vahetumad võimalused võimu teostamises osalemiseks.

Näeme, et meie kodanikuühiskond on kümne aastaga oluliselt aktiivsem ja soovib kaasa rääkida. Sealhulgas on petitsiooniõigusest saanud valimiste vahelisel ajal üks levinum viis otsustes kaasa rääkida ja kollektiivne hääl kuuldavaks teha. Möödunud aastal koguti rahvaalgatus.ee osalusplatvormil erinevatele algatustele rohkem e-hääli kui sama aasta parlamendi valimistel. Aina enam näeme algatusi, mis koondavad 10, 20 või lausa 50 000 toetushäält. Arutelu nende algatuste ümber on meedias igapäevane.

Värskelt ilmunud Eesti Koostöö Kogu ja Soome innovatsioonifondi Sitra võrdlev ülevaade kahe riigi kollektiivsete pöördumiste õigusest aitab algatuste mõjule paremini hinnangut anda.

Üldiselt saab öelda, et umbes kolmandik riigikogusse saadetud pöördumistest lükatakse tagasi, otsese seadusandliku muutuseni jõutakse harva ning ülejäänud pöördumiste saatus on ebaselge. Leidub nii teema sahtlisse lükkamisi kui ka sisulist süvenemist ja edasiminekut mõnes valitsusasutuses.

See kõik võib tipneda õigusnormi loomise või täiendamisega, ent kuna algatuse teekond väljaspool riigikogu on raskesti jälgitav, on algset seost pöördumisega keeruline tabada. Hinnanguliselt võib öelda, et otsene seadusandlik otsus on tehtud viiel kuni kümnel protsendil algatustest.

Soomes on lubatud rahvaalgatusi parlamendile esitada vaid seaduseelnõu vormis. Algatajad vajavad selleks juriidilist abi. Eesti seadus on paindlik ja võimaldab kodanikel esitada riigielu parandamiseks vabas vormis ettepanekuid koos põhjendusega.

Rahvaalgatuse portaal peegeldab oma teemade ja sõnastuste kirjususes kohati meie kodanikuhariduse nõrka taset, ent erinevalt põhjanaabritest, täidab see ühiskonnas olulist ventiili roll ja võimaldab inimestel digitaalselt meelt avaldada. Lisaks näitab portaal poliitikutele kätte teemad, mis lähevad inimestele korda ja panevad neid digitaalselt koonduma.

Kaudse, ent olulise mõjuna saab käsitleda ka professionaalsete huvikaitsjate tööd, kelle laiemate kampaaniate üks osa on kollektiivne pöördumine riigikogu poole. Aga mitte ainult aktivistidest huvikaitsjad, vaid ka täiesti tavalised inimesed on suure ebaõiglusega kokku puutudes suutnud algatuste taha koondada märkimisväärse toetuse ja viinud teemad parlamenti. Seda panust tuleks valitsemises rohkem hinnata.

Uus aeg, tehnoloogia areng ja kodanike ootused valitsemisele esitavad traditsioonilisele demokraatiale väljakutseid nii meil kui ka mujal. Nelja-aastane tsükkel on muutunud liiga pikaks rahva tahte arvestamise intervalliks. Seetõttu on kollektiivne pöördumine väga hea võimalus saada valimiste vahel teada, millega esindajaks valitud poliitikutel tuleks rahva arvates tegeleda.

See vajab harjumist ja uute oskuste omandamist. Alles kodanike ära kuulamine ja rohkemate pöördumistega sisuline arvestamine saab täita petitsiooniõiguse suurema eesmärgi - luua usaldust ja kaasatust ühiskonnas.

Tänu rahvaalgatuse portaalile saavad inimesed reageerida poliitilistele otsustele või plaanidele ka valimiste vahelisel ajal, ent ühiskonnana tuleb meil liikuda kiiremini järgmisele tasemele. See eeldab poliitilist tahet pöördumistele allakirjutanutega dialoogi astuda, nende ettepanekutega arvestada ja seda tulemust ka rohkem välja näidata.

Lisainfo

Kümme aastat tagasi loodud kollektiivsete pöördumiste õiguse (tuntud ka kui petitsiooniõigus) eesmärk oli tagada rahvale lisaks valimisõigusele laiemad, otsesemad ja vahetumad võimalused Eesti avalikus elus ja võimu teostamises osalemiseks ning luua seeläbi alus suurema usalduse ja kaasatuse tekkimiseks. Kaks aasta pärast õiguse loomist (2016) loodi Eesti Koostöö Kogu juurde rahvaalgatus.ee veebikeskkond, et hõlbustada kodanike osalust ja kollektiivselt pöördumiste tegemist digivahendite abil.

Kümne aasta jooksul on riigikogu menetlusse jõudnud 141 pöördumist.

• Pöördumistest umbes kolmandik on tagasi saadetud.
• Otsene seadusandlik otsus on tehtud 5-10 protsendil algatustest.
• Ülejäänud pöördumised on lahendatud muul viisil või on nende saatus ebaselge.