Eelmisel nädalal tähistati riigikogule esitatavate kollektiivsete pöördumiste õiguse kümnendat sünnipäeva. Kuigi põhiseadus annab igaühele õiguse märgukirjaga riigiasutuste poole pöörduda, oli varem ebaselge, kuidas riigikogu neid menetlema peaks.

2014. aastal vastu võetud seadusemuudatused sätestasid, et parlamendile esitatud vähemalt tuhande toetusallkirjaga pöördumist peab arutama asjaomane riigikogu komisjon. 2016. aastaks avas Eesti Koostöö Kogu rahvaalgatus.ee portaali, mis võimaldab toetusallkirju mugavas ja turvalises e-keskkonnas koguda.

Rahvaalgatuse instrumendi propageerimine ja selleks e-osaluse vahendite loomine on enam kui kümnendi jooksul plahvatuslikult kasvanud. Usaldamatus demokraatlike institutsioonide vastu ja sellega kaasnev esindusdemokraatia legitiimsuse murenemine viis üle maailma katseteni täiendada senist poliitilist protsessi osalusdemokraatia elementidega, et ka valimiste vahelisel ajal oleks rahval, aga eelkõige neil, kes pole erakondadesse organiseerunud, selge poliitiline väljund.

Meie naabrid lätlased lõid samalaadse õiguse ja portaali juba 2011. aastal, soomlased 2012. aastal. Kui aga Lätis ja Soomes on kollektiivsete pöördumiste instrumendil olnud tugev poliitiline eestvedamine ja administratiivne toetus, siis Eestis paljud võimu esindajad siiani pigem võõristavad toimuvat. Rahva innustamist, et nad poliitilises protsessis rohkem kaasa räägiksid, on vähe. Esitatud ettepanekute täitmise jälgimisel kaovad jäljed mõne riigiasutuse koridorides ära.

Rahvaalgatuse portaal on olnud aastate jooksul justkui ühiskonnas toimuva lakmuspaber. Kõik, mis vastu paistab, ei ole sugugi kena. On räuskamist ja populismi, asjatundmatust ja manipuleerimist. On pigem meeleavaldusi meenutavaid aktsioone. Aga on ka siiraid ühiskonnaelu parandamiseks tehtud ettepanekuid, millest mitmedki hiljem parlamendis või mõnes valitsusasutuses realiseeritud. Kindlasti näitavad rahvaalgatusportaalis tõstatatud teemad seda, mis inimestele parasjagu korda läheb või ei lähe.

Portaal täidab peamiselt ideede kogumise ja neile toetuse avaldamise eesmärki. Ettepanekute vahelist dialoogi, argumentide omavahelist kaalumist ja kompromisside otsimist pole välja kujunenud. Paraku ei soodusta arutleva demokraatia viljelemist poliitiline kultuur, mis on üha enam polariseerumisele ja vastandumisele üles ehitatud. Ka algatajatel endil näib olevat vahel keeruline mõista, et ettepaneku esitamise õigus ei saa tähendada, et just täpselt sellise ettepaneku peaks parlament heaks kiitma.

Demokraatlik riigikorraldus otsib oma uut teed kõikjal, mitmel pool kahjuks taandudes. Juba aastaid räägivad erinevate sõltumatute mõttekodade kokku pandavad demokraatiaindeksid ühte keelt, et demokraatlike riikide hulk kiiresti väheneb ja autokraatiates elab enamus inimesi maailmas.

Värskeim, alles kuu aega tagasi avalikustatud Bertelsmann Stiftungi transformatsiooni indeksi (BTI 2024) raport järeldab, et kõige enam on demokraatlikus valitsemises alla käinud oskus pürgida tasakaalustatud konsensuseni, võime hallata lõhesid ja konflikte. Globaalselt pole ükski teine valitsemise aspekt viimase kahe aastakümne jooksul kvaliteedis nii oluliselt langenud.

Valitsused leiavad poliitilist kasu ühiskonna süvenevast polariseerumisest, kuna see mobiliseerib nende toetajaid. Poliitika sisu, poliitiku enda juhtimisvõimekus ja isegi ühiskonna üldised eesmärgid muutuvad teisejärguliseks ning poliitiline tegevus taandub erihuvidest kinnipidamiseks oma poliitiliste vastaste vastu. Poliitika kui nullsumma mäng, kus eksisteerivad ainult sõbrad või vaenlased, on ohtlik strateegia ja sotsiaalse ühtsuse taastamine muutub üha keerukamaks.

Ühiskonna polariseerumise eest hoiatatakse ka värskes kaitsepolitsei aastaraamatus, sest lõhestamine kütab meelepaha ja pettumust, luues soodsat pinnast manipuleerimiseks, vandenõuteoreetikutele ja valeinfo levitajatele. Kokkuvõttes kannatab nii sisemine kui ka väline julgeolek, üldisest heaolust rääkimata.

Kollektiivsete pöördumiste seadustamiseni viis presidendi algatatud Jääkeldri ümarlaud ja sellele järgnenud rahvakogu protsess, mille eesmärk oli lahendada probleeme, maandada pingeid, neutraliseerida rahva meelepaha ja uuendada poliitilist protsessi olemasolevat põhiseaduslikku korda kõrvale heitmata.

Võib-olla vajame Eesti ees seisvate suurte väljakutsetega toime tulemiseks ja väärtusküsimuste arutamiseks rohkem samalaadseid algatusi, mis kuidagigi sunniks erinevaid argumente kuulama ja kompromisse otsima.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.