Pariisi suveolümpiamängud algavad 26. juulil ning kestavad kuni 11. augustini. Korraldajad valisid antud perioodi meelega, sest paljud linna elanikud viibivad suve keskpaigas puhkusel Pariisist eemal. Kuna üritustele oodatakse umbes 16 miljoni spordifänni saabumist, lootis valitsus vähendada nii survet ühistranspordile ja muudele avalikele teenustele.

Nüüd aga ähvardavad muuhulgas haiglate, ühistranspordi ja muuseumite töötajad minna olümpiamängude ajal streigile, sest ürituse ajastus sunnib neid loobuma oma suvepuhkusest. Avaliku sektori töötajad nõuavad vastutasuks olümpiamängude töötamise ajal lisa- ja ületunnitasu ning lastehoiuga kaasnevate kulude katmist, kirjutab Financial Times.

Ametiühingute sõnul on meditsiiniõed, politseinikud ning vedurijuhid niigi kurnatud ja ülekoormatud.

"Raudteetöötajad pole enam nõus tegema ohverdusi ühise heaolu nimel, nagu ütleb valitsus. Kui nad maksavad meile õigesti, siis me tuleme kohale ning aitame teha riik mängude ajal uhkeks, aga kui mitte…" ütles Pariisi ühistranspordi töötajaid esindava ametiühingu Solidaires juht Francois-Xavier Arouls.

Ametiühing CGT on juba teatanud valitsust ametlikult, et tolliametnikud, munitsipaalpolitsei ja kultuuritöötajad võivad streigile minna. Teine ametiühing näitab aga oma veebilehel iga päev kasvavat raudteetöötajate arvu, kes on valmis streikima. Nende ametite esindajatele võivad järgneda ka teised streikijad.

Valitsus püüab leida lahendusi streigi ärahoidmiseks, näiteks teatas siseminister Gerald Darmanin juba jaanuaris, et politseinikud saavad kuni 1900 euroni ulatuva lisatasu.

Avaliku teenistuse minister Stanislas Guerini pakub aga töötajatele kuni 350 euroni ulatuva lastehoiutoetuse ning 1000 kohta lastele suvelaagris mängude ajal. Minister ja ametiühingud püüavad jõuda kokkuleppele aprilli kekspaigas toimuval kohtumisel.

"Me aitame peresid," lubab minister, väites, et lisatasud võivad ulatuda 500 kuni 1500 euroni.

CGT endine juht Bernard Thibault, kes oli ametiühingujuhi jaoks pretsedenditult nimetatud Pariisi olümpiamängude nõukokku, ütleb, et valitsus oleks pidanud varem tegutsema ning töötajatega suhtlema.

"Pole õiglane jätta inimesed teadmatusse vahetult enne mängude algust," ütleb ta.