Aprilli alguseks sai haridus- ja teadusministeerium ligi 60 teatist haridusasutuste ümberkorraldamise kohta erinevates Eesti omavalitsustes. Minister Kristina Kallase sõnul on järgmist õppeaastat puudutavad otsused paljuski seotud haridusasutuste ühtse juhtimise alla viimisega. "Väga palju reorganiseeritakse praegu koole ühtse juhtimise alla ehk siis väikesed koolid, kus on vähe õpilasi, viiakse ühes omavalitsuses ühtse juhtimise alla, mida on ka väga mõistlik teha," ütles minister.

Minister tõi esile kolm põhjust, miks koolivõrku korrastatakse: "Volikogud näevad oma eelarveid ja seda, et nad peavad koolivõrku koomale tõmbama ja viima neid ühtse juhtimise alla. Teine põhjus on see, et meil on väikekoolide toetusmeede (riigi toetus väikeste maakoolide pidamiseks on mõeldud omavalitsustele, kellel on ühe- kuni kuueklassilised koolid või õppekohad, kus õpilaste arv on suurem kui 19 ja väiksem kui 90 - toim.) ja me näeme, et väikekoole tekib juurde. Selleks aastaks taotles sellest meetmest toetust 18 kooli, järgmiseks aastaks on veel juures 11 kooli, kes seda meedet taotlevad. Ja kolmandaks on see, et enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi tahetakse ära teha otsused, mis kohati pole kõige populaarsemad."

Lisaks on ministeeriumist koolipidajatele edastatud sõnum, et tulevikus ei tohi enam ministeeriumilt saadud põhikoolide õpetajate palgarahast doteerida gümnaasiumiõpetajate töötasu. Kuigi ministeeriumist on tihti kõlanud sõnumid, et omavalitsused on koolipidajana oma otsustes vabad, nõustus Kallas väitega, et ministeeriumil on oma hoovad, et neid otsuseid mõjutada.

"Muidugi on, sest hariduse rahastamine on meil omavalitsustega peaaegu pooleks: pool raha tuleb omavalitsuse kukrust ja poole rahast annab riik õpetajate palkadeks. Ehk riik õpetajate palkade määramisel saab omapoolseid prioriteete rahastajana seada. Aga omavalitsustel on jätkuvalt voli pidada nii gümnaasiume kui ka põhikoole täpselt sellises mahus ja sellisel arvul, nagu nad ise õigeks peavad. Aga selge see, et omavalitsused ikkagi loevad sente, see on ju arusaadav," rääkis Kallas.

"Ministeerium annab õpetajate palgaraha ja see jaotub kindla x-arvu õpetajate peale. Kui neid õpetajaid on omavalitsuses tööl rohkem kui ministeerium arvestuslikult arvestab, siis ju omavalitsus peab õpetajate palkadele peale maksma. See on ka tihti põhjus, mis omavalitsustele tekitab vajaduse oma koolivõrgule otsa vaadata," ütles Kallas.

Ehk kui seni on väikeste gümnaasiumidega omavalitsused saanud gümnaasiumiosas väikese koormusega töötavate õpetajate palka kompenseerida põhikooliosa palgafondi arvelt, siis ministeeriumil on kavas seda mitte lubada.

Millal põhikoolide arvelt gümnaasiumide doteerimine keelatakse, pole ministri sõnul veel lõplikult selge, kuid tõenäoliselt arvestatakse sellega juba järgmise aasta riigieelarvet tehes.

"Meil on haridusleppe läbirääkimistel eraldi rahastusmudeli läbirääkimiste meeskond, mida juhib Hando Sutter, ja nemad tulevad välja oma ettepanekutega, milline peaks välja nägema rahastusmudel. Haridusleppe põhipunktid peaks paika saama mai lõpuks. Aga rahaküsimused tulevad arutusele riigieelarve läbirääkimiste ajal ehk lepe peaks sõlmitama oktoobris-novembris," ütles Kristina Kallas, nentides, et kokkuleppe saavutamisel võib doteerimise lubamine lõppeda juba järgmisest aastast.