Sisseastumiskatsed on üheksanda klassi õpilaste ja lastevanemate meelel juba sügisest ja sellega seonduvaid pingeid on palju, mistõttu tuli Eksamite Infosüsteemi (EIS) platvormi kokkukukkumine kümnenda klassi sisseastumistesti ajal kõigile ebameeldiva üllatusena.

Millised iganes olid ka põhjused ("vale vaate" kasutamine, süsteemi ülekoormus kommunikatsioonitõrge, koormustestimata platvorm jne), välja kukkus kobarkäkk. Riik soovib sama platvormi kasutada alates õppeaastast 2024/2025, et viia põhikooli lõpueksamid e-keskkonda ning sellegi tarbeks tehtud katseeksamil leidsid aset tõrked

Oma mahlaka arvamuse sisseastumistestide kohta avaldas kunagine Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi: "Iga kool valigu endale 10. klassi õpilased ise välja. Ja ongi asi ants. Selleks ei pea ootama salajasi materjale Ülemiste linnaosa katakombide "uuskristlastelt"."

Huvitaval kombel panid Leesi sõnad mind mõtlema hoopis valitsuse haridusreformikavale. E-testide ja eksamite teema pole kindlasti päevakorrast maas, aga äkki kasutaks head kriisi probleemi teistsuguseks lahenduseks?

Koalitsioon teatas 2023. aasta märtsis, et hariduse omandamine muutub kohustuslikuks kuni 18. eluaastani või kuni kutse omandamiseni, mis tähendab, et kõik põhikooli lõpetanud peaksid jätkama haridusteed gümnaasiumis või kutsekoolis ja tööpõllule põhiharidusega noori ei oodata. Suurem osa põhikoolilõpetajatest soovibki edasi õppida. Ühelt poolt on riigil ootus, et keegi ei jäta õppimist pooleli peale põhikooli, aga teisalt on edasiõppimise ette seatud üsna stressirohke ja katsetega seotud pingutus.

Ühistestide tegemine tundub noorele hea valik, kuna saab üheaegselt kandideerida mitmesse kooli. Negatiivse poole pealt soodustab see väiksemat süvenemist kooli valikusse ja võimaldab nn ülekandideerimist, mille tulemusel ei selgu nii mõnegi gümnaasiumi nimekirjad enne augusti lõppu.

Seoses diskussiooni tekitanud koolireformi küsimusega, kas maanoort tohib traumeerida pika kooliteega, tasub vaadata ka Harjumaa ja Tallinna riigigümnaasiumide asukohti. Kuna riigigümnaasiumisse saavad ühistestiga kõik kandideerida, siis hetkel võimaldame seda, et Rohuneeme külas elav Viimsi noor astub Tabasalu või Mustamäe riigigümnaasiumisse ja hakkab ühistransporti kasutades veetma igapäevaselt keskmiselt kolm tundi liikluses.

Maapiirkondades räägime vahemaast lähima gümnaasiumini. Kellele on aga kasulik taoline ristliiklus, kui loogilisem oleks, et noor jätkab kooliteed endale lähedal asuvas gümnaasiumis? Samal aja tundub iroonilisena, et õppekavas on olulisel kohal keskkonnast hoolimine, autostumisega seotud saastatuse, CO2 heite teemad jne.

Mulle meeldivad pildid ja lood koolidest, mis kutsuvad noori üles jalgrattaga koolis käima. See on mõistlik, kui elatakse kooli piirkonnas, kuid koolist kaugel elavate õpilaste jaoks see ei sobi, sest Eesti pole ohutute jalgrattateedega korralikult kaetud ja meie liikluskultuur on üsna agressiivne.

Seega oleks mõistlik, kui me määrame hoopis enamik gümnaasiume piirkondadega seotuks ja tagame vastuvõtu vähemalt 90 protsendile piirkonna lastele, et säästa õpilasi, kasvatada kogukonnatunnet ja lihtsalt, olla pragmaatilised.

Praegu on gümnaasiumisse astumine keeruline, mitmete voorudega ettevõtmine kuni motivatsioonikirja koostamiseni välja. Minuga üheealised, 1990. aastatel koolis käinud erilist pinget seoses gümnaasiumisse astumisega ilmselt ei mäleta. Mitmeetapilised katsed tuleks jätta üksikutele koolidele, kus õppimine eeldab riikliku õppekava õpiväljunditest tunduvalt põhjalikumaid teadmisi või spetsiifilisi oskusi ja võimeid.

Kui noor on end põhikooli jooksul tõestanud ja soovib edasi õppida, siis teeme talle tee lahti lähimasse gümnaasiumisse, vajadusel tunnistuse ja vestluse alusel, nagu teevad riigigümnaasiumid. Lõpetame trendi, et põhikooli viimases klassis tegeletakse eraõpetajate otsimise ja testideks valmistumisega.

Igas Eestimaa nurgas antav põhikooliharidus peab olema kvaliteetne ja tagama õpilastele võrdsed võimalused õppe jätkamiseks kas gümnaasiumis või kutseõppes. Eesootava koolivõrgu reformi raames võib seetõttu vaja olla mõne gümnaasiumi suuremaks venitamine.

Praegu pole veel selge, kas me läheme uuel õppeaastal üle e-eksamitele ja kuidas sooritatakse e-sisseastumist, sest kriis on veel liiga värske. On parim aeg aruteluks, millises mahus on vajalikud katsed gümnaasiumisse sisse saamiseks – arvestades plaanitavat kohustusliku kooliea tõusu 18. eluaastani –, kuidas siduda gümnaasiumid piirkonnaga ja kuidas kogu protsess osalistele enam etteaimatavaks ja pingevabamaks muuta.