Kliimaminister Kristen Michali avaldus, et tulevikus saaks RMK teenitud kasumitest hakata ostma kasvuhoonegaaside ühikuid, et Eestile võetud metsanduse kliimaeesmärke täita, tekitab kulmukergituse, mida tahaks kohe jagada kõrvalseisjatega. Üllatav, kuidas selline ilmselt meeltesegaduses pakutav plaan saaks üldse teostuda?*

Avalikkus ja keskkonnaorganisatsioonid on aastaid rõhutanud vajadust raiemahte vähendada. Metsaraiest tulev suur süsinikuheide on ministeeriumile olnud aastaid teada. Sellest on väga palju räägitud avalikkuses, kohtumistel, ajakirjanduses, kuid senini on kõiki ühiskonna pooli puudutavaid metsanduse otsuseid langetatud seda fakti ignoreerides. Lähiaastatel kasvab vajadus sadade miljonite eest süsinikukvoote osta, kui raiemahtu kohe ei alandata**, seega oleks ainus loogiline samm raiemahte vähendada kohe ja mitte võimaldada selle otsuse edasilükkamist.

Eesti inimesed on aastaid oma elukeskkonna kiire halvenemise hinnaga (suur)puidutööstuse ja (suur)raiefirmade kasumeid kinni maksnud. Eestis on laialdaselt lõhutud maastikke ja maharaiutud kodumetsi (nn KAH-alasid). Kadunud on seene- ja mustikametsad, lagedaks lõigatud pinnas on sügavroopaliseks sõidetud ning sellega nii inimestele kui ka loomadele läbitamatuks muudetud.

Eestis ringi liikudes on selgelt näha, kuidas on kadunud kaunis ja visiitkaardina pakutud Eesti loodus ja milliseks on see muudetud. Harvesterid on saanud lihttööriista nime metsaniidukid ja need on jõudnud juba ka looduskaitsealadele ja Natura aladele. Seda imelikum on ministri väljaütlemine, arvestades ka Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlust seoses raietega Natura 2000 võrgustiku aladel.

Kõikide eelpool loetletud ja järjest süvenevate probleemide juurpõhjus on tegelikult üks: liiga suur raiemaht, mida ei Eesti loodus ega metsandus kauem välja ei kannata. Paraku ütleb kliimaminister Michal, et isegi kui Eesti tulevikus kliimaeesmärke ei täida ja seetõttu satub olukorda, kus on sunnitud kasvuhoonegaaside ühikuid ostma, saaks seda teha Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) raietulude eest.

Tuletan meelde, et RMK haldab riigimetsa ja riigimetsast saadav tulu on Eesti rahva ühine rikkus, mida tuleb hoida, kaitsta ja majandada ka tulevaste põlvede nimel, mitte nende arvelt.

Maksta kinni metsade üleraie tõttu tekitatud kahjud, osta sealjuures süsinikukvoote teistelt riikidelt ja samal ajal ka ülemäärast süsinikuheidet tööstusele lubada, on sõge plaan. Selle asemel tuleks metsadesse salvestatud süsinikuvaru hoida ja süsinikukvoote ise müüa. Eesti on seda varem teinud, nüüd aga on ohtlikul teelahkmel ja üks valik võiks näida selgelt vale.

Metsade jätkuvast üleraiest on otseselt võitnud ainult (suur)raiefirmad ja (suur)puidutööstus, nende kasum võib paista küll SKP numbrites, kuid nende toodetud kahju nii riigile kui ka ühiskonnale tervikuna kajastub meie keskkonna halvenemises ja järeltulevate põlvede tervise languses. Süsinikukvootide ostmine tähendaks seda, et Eesti ei ole enam metsariik, vaid puiduäri riik (ja isegi mitte puiduväärindamise riik).***

Sisuliselt on valitsus loobunud "saastaja maksab" põhimõttest. Praegused raiemahud näevad ette Eesti (üledimensioneeritud) metsa- ja puidutööstust, mis jätkavad süsinikuheidet, mille kulud ja kahjud maksab riik meie ühisest rahakotist. Keskkonnakahjude tekitajad võivad ju esineda maksude suurte maksjatena, kuid (nende) saadud kasumist neid arveid siiski ei maksta. Neid arveid maksavadki meie riigimets ja loodus.

Taolise otsusega asuks riik (ehk ebamäärane "maksumaksjad") subsideerima niigi üledimensioneeritud puidutööstust. Kuidas sellise mõtte kummalisust veel lihtsamini väljendada? Liiga suurest raiest tingitud trahvidele peale maksta raiest saadud rahaga on võrreldav sellega, kui hakata ravima alkoholismiohvreid alustades mitte alkoholi piiramisest või aktsiisi tõstmisest, vaid järjest suurendades alkoholi müüki aktsiisimaksude kogumiseks… et katta alkoholismi ravi.

Kõik eelnev kirjeldatu tundub seda kummalisem, et kliimaministeerium isegi ei kaalu raiemahu vähendamist. Nagu ei saadaks valitsuses riigile kasulikust ideest lihtsalt aru.

Raiemaht ei ole olnud alati selline nagu praegu (2008. aastal oli veidi alla kuue miljoni tm/a ja 2009. aastal veidi üle kuue miljoni tm/a). Näiteks 2014. aastal kirjutati Äripäevas sellest, et 2013. aastal valminud analüüs selgitab, kuidas raiemahu tõusul üle 8,5 miljoni tihumeetri aastas hakkab Eesti metsade kogutagavara vähenema ja täpselt nii ongi läinud, metsade kogutagavara on vähenenud. Sellest on räägitud, räägitud ja räägitud. Nüüdseks on juba aastaid raiutud üle kümne miljoni tihumeetri aastas.

Kala hakkab mädanema ikkagi peast. Siinkohal tuleb mängu veel teine veider asjaolu, metsanduse akadeemiline köögipool, mis kliimaministri juttu toetab. Marek Metslaid, Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professor jätab oma arvamusloos puudutamata mulda talletatud süsiniku püsimise olulisuse. Samuti jätab Metslaid mainimata, et lühikesed raieringid ja metsade häiringud, nagu lagedaks raiumised, pikendavad aega, mille mets veedab häiringuist ja nende põhjustatud süsinikukaotusest taastudes.

Texase A&M Ülikooli metsaökoloogia professor Asko Noormets selgitab kuidas ja miks on vanade metsakoosluste hoidmine ja kaitse just mulda talletatud süsiniku tõttu erakordselt oluline. Varasema arvamuse, et mida kiiremini kasvab (puit)taimestik, seda kiiremalt tekib muld, on teadlased ümber lükatud. Nüüd teatakse mikroobide tegevuse olulist rolli ning selle seost süsiniku mulda talletumisega.

On selgunud, et lühikese raieringi puhul mikroobikooslus muutub, mis tähendab seda, et tasakaal nihkub lagundajate poolele ja süsinik lendub seetõttu kiiremini. Seetõttu on kriitilise tähtsusega pideva puitkatte hoidmine metsamaal, raieringide (tagasi) pikendamine ning mulla häiringute vältimine.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI) analüüs "Metsanduse arengukava 2030 arengustsenaariumite mõju analüüs" selgitas, et "kuigi kaitstavaid metsi ei peaks raiemaht mõjutama (kaitse on kaitse), siis olukorras, kus kaitsealade piiranguvööndi metsi saab majandada, sh lageraiet teha, võib suurema raiemahu tingimustes tekkida suurem surve just piiranguvööndi metsadele. Sellest kaalutlusest lähtuvalt hinnati suuremat raiemahtu kui kaheksa miljonit tm/a ohuks Natura metsaliikidele. Hindajate (SEI) hinnangul vähendab suur raiemaht metsade süsiniku sidumise võimet."

Ületähtsustatud on süsiniku talletamine kestvustoodetesse, sest varutud puidust läheb kestvustoodeteks (näiteks puitehitised, mööbel jms) ainult umbes viiendik ja asendusefekt (puidu kasutamine materjalina näiteks betooni, raua või energia tootmisel põlevkivi asemel) on lähitulevikus selgelt liiga väike, et teisi negatiivseid mõjusid loodusele ja elukeskkonnale märgatavalt leevendada. Eestis läheb 2017. aasta puidubilansi järgi 53 protsenti puidust kütteks (süsinik vabaneb kohe), 26 protsenti puidust tselluloositoodeteks (toodete poollaguaeg kaks aastat) ja 21 protsenti erinevateks puittoodeteks.

Eelnevast tulenevalt on vaja raiemahtu tugevalt vähendada ja hoida süsinikku metsamuldades talletatuna, aga mitte juhtida tähelepanu raiemahu vähendamise vajadusest kõrvale meetoditega nagu metsastamine ja istandikud. Mõlemal puhul on tegemist tööstusliku majandusvõttega, mitte loodusesse juba talletunud süsiniku kaitsega. Eesti asub kliima ja mullastiku poolest metsavööndis. Maakasutus, mis nõuab liigintensiivset puidutootmist, ei ole meie maal hea ega sobiv, ammugi mitte süsiniku sidumise arvutustes pädev.

Ühiskondlikku arutelu raiemahtude üle on juba aastaid peetud. Küsitluse järgi toetab enamik eestimaalastest raiemahu vähendamist ja lageraietest hoidumist. Turu-uuringute AS-i eelmisel aastal tehtud uuring näitas, et 68 protsenti Eesti elanikest pooldab riigimetsas raiemahu vähendamist, sealjuures 26 protsenti vähemalt poole ja 25 protsenti vähemalt kolmandiku võrra. Samuti näitab uuring, et 77 protsenti eestimaalastest pooldab riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana.

On oluline meenutada, et RMK ja ka kogu Eesti raiemahtude suurendamised on toimunud ilma igasuguse ühiskondliku aruteluta, peamiselt ilmselt läbi puidutööstuse lobi. Raiemahu alandamise vajaduse üle on aga arutelud ühiskonnas nüüdseks käinud aastaid ja avalik arvamus ütleb selgelt, et on vaja kiiret ja hüppelist raiemahu vähendamist, et hoida nii elukeskkonda, loodusväärtusi, aga ka metsanduse majanduslikku jätkusuutlikkust.

Esimene omalaadne uuring Ühendkuningriigis selgitas, et looduskeskkonna kahjustamine aeglustab ka riigi majandust ja võib eelseisvatel aastatel seal kaasa tuua SKP hinnanguliselt 12-protsendilise vähenemise, see on suurem kui globaalse finantskriisi või koroonapandeemia mõju SKP-le. See, et SKP kõrval või lausa asemel tuleks kasutada hoopis teisi heaolu mõõdikuid, on juba teine teema.

Ühiskonnakorraldus ei saa olla orienteeritud töösturitele, nende kasumitele ja sellisele maksupoliitikale, mis neid soosib, sest see kahjustab elukeskkonda, kohati hävitab täielikult. Kahju jääb alati ühiskonna liikmete kanda. See aga viibki riigi, rahva ja kultuuri vaesumisele.

Kasutatud allikad

• https://www.err.ee/1609328190/michal-sadadesse-miljonitesse-kuundivat-puudujaaki-voib-katta-rmk-tuluga
• https://www.err.ee/1608895988/rmk-raiemahu-vahendamine-pole-looduskaitsjate-sonul-piisav
• https://www.ohtuleht.ee/1078362/statistiliste-kubaratrikkide-lopp-eesti-metsad-kutsid-kliimat-soojemaks-palju-varem-kui-seda-seni-tunnistati
• https://www.err.ee/1609327653/kliimaeesmargi-taitmiseks-peaks-peatama-metsaraie-ja-nursipalu-arendamise
• https://sakala.postimees.ee/7905009/tipp-100-suurima-kasumiga-ettevotted-tulid-puidusektorist
• https://kpmg.com/ee/et/blogs/home/posts/2023/05/puidutoeoestuste-kaeive-esimeses-kvartalis-kasvas.html
• https://kah-alad.ee/uudised/
• https://www.err.ee/1608906914/riigikontroll-keskkonnaministeeriumi-tegevus-ei-taga-loodusvara-sailimist
• https://eko.org.ee/uudised/eko-loodusvaartuste-havitamine-kaitsealadel-tuleb-koheselt-lopetada
• https://www.err.ee/1608309641/kaarel-relve-rikkumismenetlus-mida-riik-niisama-ara-siluda-ei-saa
• https://www.err.ee/1609328190/michal-sadadesse-miljonitesse-kuundivat-puudujaaki-voib-katta-rmk-tuluga
• https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/Mets2021.pdf
   https://www.aripaev.ee/uudised/2014/03/26/raiemahu-kasv-ohustab-metsade-kogutagavara
• https://www.postimees.ee/7263462/varske-metsastatistika-raiemaht-langes-aga-ka-metsatagavara-vahenes
• https://www.err.ee/1609330035/marek-metslaid-metsandus-on-laiem-kui-ainult-lulucf
• https://teadus.postimees.ee/8010908/tosine-moodalask-kliimamudelitest-on-valja-jaanud-uks-susinikuallikas-ja-seal-on-seda-tuhandeid-miljardeid-tonne
• https://www.youtube.com/watch?v=ZgMAVLl8Dcg&t=15886s
• https://kah-alad.ee/wp-content/uploads/2024/05/MAK-2030-arengustsenaariumite-moju-analuus-SEI-12.2019___Saadud_02-05-24.pdf
• https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/metsad-metsamajandus-ja-susinikuringe-2022-11-04_et
• https://www.err.ee/1031781/lageraie-eesti-metsades-voimendab-kliimamuutusi-vahemalt-jargmised-60-aastat
• https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120125278/uuring-enamik-eestimaalasi-toetab-riigimetsa-raiemahu-vahendamist-ja-lageraietest-hoidumist
• https://www.ox.ac.uk/news/2024-04-29-nature-degradation-could-cause-12-loss-uk-gdp