Briti kaitseminister Grant Shapps ütles, et viivitused uute relvatehnoloogiate kasutuselevõtul on "suurim kaitseraha raiskamine".

"Ma tahan kiirendada protsessi, mis on tavaliselt väga pikk, võib-olla kuni 10 aastat, palju lühemale ajale ja kasutada seda potentsiaalselt laevadel ja ka maismaal," ütles Shapps.

Shapps ütles, et Suurbritannia kavatseb DragonFire'i lisada oma arsenali 2027. aastaks, kuid kaalub juba varem prototüüpide saatmist Ukrainasse, isegi kui need pole sajaprotsendiselt valmis.

"Ütleme nii, et see ei pea olema sajaprotsendiliselt täiuslik, et ukrainlased selle saaksid. Hetkel on see tärmin veel 2027. aasta, aga loomulikult ma vaatan, mida saab teha, et asja kiirendada," rääkis Shapps.

Projekti juht Matt Cork ütles ajakirjanikele, et DragonFire võidakse "kasutajatele katsetamiseks" anda septembris, kui 7. õhutõrjerühm seda tehnoloogiat katsetab.

Relv töötab, koondades kuusnurksesse võrku paigutatud 37 kanalit 1,5 kW laserkiiri ja kombineerides neid peeglitega, et võimsust ühendada ja võimendada. Relv on nähtamatu ja vaikne, sest selle valguse lainepikkus on umbes üks mikron, inimsilmale nähtamatu ja valguse infrapunaspektri lähedal. Selle toimimiskaugus on aga endiselt salastatud.

Katsetel suutis relv droone hävitada ja panna mürsud plahvatama vähem kui viie sekundiga. See muudab metallpinna koheselt 3000°C plasmaks ja põletab mõne sekundiga läbi lehtmetalli, kere ja relvad.

Kuigi süsteem loodi droonide hävitamiseks, usub Shapps, et süsteem on piisavalt võimas ka kiiresti liikuvate mürskude ja ballistiliste rakettide hävitamiseks.

DragonFire't testiti esmakordselt Šotimaa looderanniku lähistel Hebriidide polügoonil aasta alguses. Kaitseministeeriumi väitel tabab DragonFire laser naelast münti kilomeetri kauguselt.