Viimasel ajal on sagenenud Vene vägede rünnakud Harkivi linnale ning Moskva propagandakanalid kutsuvad üles Harkivit maamunalt pühkima.

Mõtsi sõnul on isegi ime, et Harkiv pole juba varem hävitatud, sest see ei asu sõjakolde alast kaugel. Lisaks on see Mõtsi hinnangul Venemaa katse rindejoont laiendada, sest see sunniks omakorda Ukrainat kaitset laiendama, mis tähendaks kaitse hõrenemist.

"Venelane ise kasutab sellist taktikat, mida võiks nimetada amööbitaktikaks. Kas see on teadlik või mitte, aga nagu ma ütlesin, neil ei ole võimekust sügavaks läbimurdeks, see-eest nad suskivad igal pool hoolimata oma sõdurite eludest, oma tehnika nii-öelda põlemisest, ja loodavad, et äkki kuskil tekib võimalus. See on nende mingis mõttes tegevusmuster, mis ei iseloomusta ainult tegevust lahinguväljal, vaid võiks öelda ka globaalselt," rääkis Mõts.

Ta tõi näiteks, et Vene režiimil on pidevalt silmad ka Eestis, teistes Balti riikides, oodates võimalust midagi korraldada. "Põhimõtteliselt täpselt sama selline strateegia leidis tegelikult aset ka Aafrikas, kus Venemaa laiutas, lükkas ülbelt ennast edasi igale poole ning Euroopa väed ja koalitsioonid lõpuks astusid üldse sealt välja, suruti välja, aga venelane on kohal ja nii-öelda toimetab edasi," lisas ta.

Kuigi Venemaal on jõudu Harkivit pommitada, siis Mõtsi hinnangul linna ära võtmiseks jõudu ei ole.

"Ta võib ühe hooga läbi linna ennast sõdida, aga selle kontrolli all hoidmine nõuab oluliselt rohkem vägesid. Ja see just täna venelasel ongi puudus. Me näeme, et ta küll toodab endale nii-öelda sõjajõudu juurde – fakt on see, et tema vägede suurus on täna Ukrainas suurem kui kaks aastat tagasi –, aga veelkord, nende väljaõppe tase ja juhtimisvõimekus on madal, rühmakompanii tase. Nad on nüüd viimastel nädalatel proovinud ka kompanii soomustatud rünnakuid kombineerida, aga need on pigem üksikud," selgitas kindralmajor.

Venemaa püüab kurnata nii Ukrainat kui ka läänt

Viimast nädalat sõjas on iseloomustanud hulk raketi- ja droonirünnakuid Ukraina taristu pihta. Mõts tõdes, et see on võimalik, sest Ukrainal on jätkuvalt puudus õhutõrjevõimekusest ning see info on ka Venemaale teada.

"Nad minu hinnangul kasutavad teadlikult seda nõrkust ära. Loomulikult nad suunavad selle sügavusse kriitilise taristu ja sealhulgas tsiviiltaristu pihta ja see on puhtalt kurnamissõja taktika. Aga võib natuke mõelda kaugemale, et see kurnamine ei ole ainult Ukraina populatsiooni vastu, vaid see tegelikult on ka lääne ühiskonna vastu, sest põhimõtteliselt Ukraina taasülesehitus, millal iganes see tuleb, hakkab lasuma suuresti lääne kapitalil ja lääne toetusel," rääkis Mõts.

"Ja ma veel kord ütleksin julgelt selle mõtte välja, et see eesmärk ei olegi purustada kaitsetahet ukrainlastel ainuüksi, vaid see on ka lääne ühtsuse killustamine, sest kogu Ukraina tuleviku ülesehitamine vajab väga palju ressursse. Ja täna on vaja neid ressursse mingis mõttes hoopis suunata sõjavahendile. Aga sellise dilemma tekitamine katkestab sujuva varustusvoo ja see võib teatud aspektides üldse tagasilöögi anda, et seda ei anta. Lääne toetus on rebitud kolmeks: ühelt poolt tuleb üles ehitada iseenese sõjavõimekus, teiselt poolt toetada ikkagi ka NATO plaanide ülesehitust ja nüüd sinna kõrvale kolmandaks Ukraina toetus. Nii et see on päris suur peavalu. Poliitiline otsus on raske," ütles kindralmajor.