Koalitsioonilepingus on punkt, et kinnistuomanikud vabastatakse kohustusest linnale kuuluvaid kõnniteid talvel hooldada ja lumest koristada ning et linn võtab selle kohustuse enda kanda. Pere sõnul saab see plaan teoks juba tuleval talvel.

"Tuleval talvel linn võtab kindlasti enda kanda lumekoristuse linnas. Ma tahaks, et oleks enne jaanipäeva selgem, et kuidas me seda teeme, kui palju läheb selleks raha vaja, kui palju me peame ümber kujundama hankeid, töö hakkab kohe pihta," lausus ta, lisades, et kõigepealt peab hakkama hankeid korraldama keskselt, et iga linnaosa ja linnaasutus, näiteks Kadrioru park, ei teeks eraldi hankeid.

"Need silotornid on mõistlik ära kaotada. Ma ei oska öelda, palju see raha kokku hoiaks ja kuidas on targem hankeid ümber korraldada, kuidas on võimalik nõudeid seaduse ja määruste piires muuta," ütles Pere.

Kui palju kõnniteede lumest koristamise kohustuse ülevõtmine linnale maksma läheb, on seni teadmata. Eelmine linnavalitsus rääkis umbes 30 miljonist eurost, Pere sõnul võib praegu pakkuda, et 5 kuni 25 miljonit eurot, sõltuvalt sellest, milliseid ümberkorraldusi tehakse. Ükskõik, kui palju see kokkuvõttes maksma läheb, tuleb kogu raha linna eelarvest, ütles Pere.

Uuritakse, kas Vanasadama trammitee tööd saaksid kiiremini tehtud

Uuel linnavalitsusel on plaanis teetöid muuta linlastele talutavamaks, mis tähendab, et need võiksid vähemalt ristmikel kesta lühemat aega, tagatud peaksid olema korralikud liiklemisvõimalused jalakäijatele, ratturitele ja ühistranspordile ning teavitus peab olema parem.

Pere sõnul vaadatakse kiiresti üle ka käimasolev Vanasadama trammitee ehitus, mis ka sel suvel põhjustab ulatuslikke ümberkorraldusi nii tavaliiklejatele kui ka ühistranspordile.

"Ei maksa luua illusioone, et me teeme ehituses oleva trammitee kaks korda kiiremini valmis, kuid vaatame, kuidas me saaksime teha seda kiiremini kvaliteedis kaotamata," lausus ta.

Ka teetööde pikad tähtajad on probleem, ütles Pere.

"Kui me võtame näiteks Gonsiori tänava – seal oli talv läbi kõnnitee välja ehitamata. Kes see sellist asja sõiduteega endale lubada saaks – nii ei tehta ju. Aga kõnnitee – seal lihtsalt kivid ja asjad vedelesid. See on lubamatu ja seda saab paremini. Vaatame, mis tingimustel on tehtud hanked ja lepingud ehitajatega. Pronksi tänava teetööd – seal ei olnud selget nõuet, et tuleb jalakäijatele, ühistranspordile ja ratturitele tagada piisav ümbersõiduvõimalus. See oli sekundaarne, seda oli aru saada. Seal oli võib-olla kiirus seatud esikohale. Neid asju saaks teha lepingutingimustega paremini," lausus Pere.

Niitmisega jätkub senine suund

Palju vaidlust põhjustanud niitmise vähendamine jätkub samamoodi nagu seni ehk vähem niidetakse seal, kus inimesi on vähem, ütles Pere.

"Me ei pea kogu aeg igal pool niitma muru kahe või viie sentimeetri pikkuseks. Kus on rohkem inimesi, seal peab tegema seda rohkem, ja kus on vähem inimesi, seal on seda vaja mõnevõrra vähem. Eelmine linnavalitsus hakkas vähem niitma, üldjoontes on tegu mõistliku lähenemisega. Säästame aega, ressurssi, raha ja ühtlasi on võimalik putukatel elada," lausus ta.