Sisekontrolör kahtlustab Riisalu linnaosavanemana fiktiivse lepingu sõlmimises

Endine Tallinna Mustamäe linnaosavanem Aivar Riisalu (Keskerakond) on sõlminud oma erakonnakaaslasest linnavolikogu liikme Igor Kravtšenkoga käsunduslepingu, mis võib olla fiktiivne, teatas Tallinna sisekontrolör Arvo Teder linnapea Jevgeni Ossinovskile saadetud kirjas. Riisalu sõnul on tegu puhtpoliitilise sammuga.
Tederi sõnul sõlmis Riisalu tänavu 3. jaanuaril Igor Kravtšenkoga käsunduslepingu, mille kohaselt pidi Kravtšenko konsulteerima linnaosavanemat kuni selle aasta 1. aprillini linnaosa ruumilist arengut puudutavates küsimustes ning ühtlasi analüüsima Mustamäe parkimiskorraldust ning töötama välja innovaatilisi lahendusi selle tõhustamiseks ja arendamiseks.
"Võttes arvesse, et Wikipedia andmetel on Igor Kravtšenko hariduselt raamatupidaja, on äärmiselt kahtlane, kas tal on kõnealuse teenuse osutamiseks vajalik pädevus. Kuivõrd vastava teenuse pakkumiseks pädevaid ettevõtteid on Tallinnas küllaldaselt, jääb arusaamatuks, mis asjaoludel valiti teenuse osutajaks nimelt I. Kravtsenko," tõdes Tallinna sisekontrolör.
Kravtšenko sai linnaosavalitsuselt lepingu järgi 2500 eurot kuus ehk kolme kuu peale kokku 7500 eurot. Kuivõrd leping on sõlmitud füüsilise isikuga, pidi linnaosavalitsus maksma täiendavalt sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse makse ehk nende kogukulu oli 10 035 eurot.
Teder tõi välja, et füüsilise isikuga sõlmitava käsunduslepingu jaoks on Tallinnal olemas tüüpvorm, mis näeb ette ka aruande koostamise nõuet, kuid Kravtšenkoga sõlmitud lepingu puhul on sellest nõudest loobutud.
"See omakorda viitab võimalusele, et sisulist teenust, mida aruandes oleks saanud kirjeldada, ei pruugitud osutada," ütles Teder.
Lisaks oleks üle 5000 euro suuruse maksumusega teenuse puhul pidanud koostatama ostumenetluse kutse vähemalt kolmele sellist teenust pakkuvale ettevõttele, kuid ostumenetluse kutset, õiendit ega muid tavapäraselt koostatavaid dokumente ei ole linnaosavalitsus esitanud.
Linnaosavanema asetäitja Urmas Kõpp edastas linna sisekontrollile Aivar Riisalu selgituse, mille kohaselt sai Kravtšenko ülesandeks Mustamäe parkimisprobleemid kaardistada ja probleemile linnakujunduslikult lahendusi otsida.
Teine Kravtšenko ülesanne oli Riisalu selgituse kohaselt analüüsida ja pakkuda lahendusi elektriautode laadimistaristu ehitamiseks Mustamäe kortermajade piirkonda. Riisalu sõnul edastas Kravtšenko kogutud info ja ettepanekud otse talle ja nad kohtusid perioodiliselt ning Riisalu edastas need linnavalitsuse kabinetiistungitel, kuid et need linnasüsteemis toetust ei leidnud, siis nende ettepanekutega edasi ei mindud.
Teder märkis, et linna sisekontrolöri teenistusele teadaolevalt ei ole Riisalu seda infot linnavalitsuse kabinetiistungitel esitanud.
"Selline tavapärasest erinev asjaajamine ja ähmane selgitus kinnitavad veekord kahtlust, et tegemist võis olla fiktiivse lepinguga," ütles Tallinna sisekontrolör. "Meie hinnangul on äärmiselt küsitav, miks üldse peeti vajalikuks osta konsultatsiooniteenust, kui samalaadseid ettepanekuid oleks hõlpsasti saanud ka LOV töötajatelt või teistelt linna üksustelt."
Kui siiski teenust osta, oleks Tederi sõnul olnud mõistlik tellida see ruumiloome või liikluskorralduse valdkonnas kogenud isikutelt, mitte raamatupidajaharidusega linnaosakogu liikmelt.
"Esitatud selgituse põhjal pole võimalik veenduda, et LOV oleks saanud teenuse tulemusena uuenduslikke ideid, ettepanekuid vms, mis oleks ligilähedaseltki väärt teenusele kulutatud summat," nentis Teder.
Ehkki linna sisekontroll küsis juhtunu kohta Riisalult kommentaari, ei ole nad Tederi sõnul temalt veel vastust saanud.
"Leiame, et A. Riisalu on kõnealuse lepingu sõlmimisega tekitanud Mustamäe Linnaosa Valitsusele varalise kahju ning soovitame kaaluda talle varalise kahju hüvitamise ettepaneku koostamise otstarbekust," teatas Teder.
Riisalu: tegu on võimupöörajate sõjaga
Aivar Riisalu ütles ERR-ile, et sisekontrolli hinnangul on poliitiline taust. "See on nüüd see sõda, mida lugupeetud võimupöörajad on alustanud, kus iga leping on fiktiivne," lausus ta.
Lepingu sõlmimist Kravtšenkoga põhjendas Riisalu sellega, et parkimine on Mustamäe linnaosa ainus suur probleem ning Kravtšenko tunneb Mustamäe halduskogu liikmena kohalikke olusid väga hästi. Linnaosavanemana ei saanud ta panna selle olukorra lahendamist kellegi tööülesandeks, kuna inimesed olid hõivatud oma igapäevatööga.
"Parkimislahendused peavad tulema radikaalsed ja sellega tegelemiseks oli meil vaja tekitada enda jaoks pilt olukorras, kus meil on veel väljaehitamata sisuliselt juba kasutuses olevad niinimetatud mudaparklad. Ja meie mõte oli pakkuda linnale variant, et linn võiks kehtestada Mustamäel tasulise parkimise ala. Ehitada juba kasutuses olevad parklad ise välja, näiteks murukiviga näiliselt rohelisteks parkalateks ja hakata ise selle ettevõtlusega tegelema," selgitas ta.
Riisalu lisas, et Mustamäel on ligi 500 korteriühistut ja Kravtšenkol on nendega aastate jooksul kujunenud välja väga head kontaktid.
"Selle protsessi sees leidsime me võimaluse, kuidas pakkuda ühistutele konteinerparklate väljaehitamist, isegi oli turult leitud ettevõte, kes oleks füüsiliselt võimeline seda tegema," rääkis ta. "Loetelu võiks jätakata. Tegelikult on linna üldises poliitikas jäetud magalarajoonide parkimisprobleemid teisejärguliseks, aga see probleem on väga suur. Autod ei kao kuhugi ja meie proovisime sellisel moel viia seda teemat Mustamäel mingitesse raamidesse."
Lisaks tegeleti Riisalu sõnul elektriautode teemaga, sest praegu pole keegi arutanud, kuidas hakkavad inimesed oma elektriautosid kortermajade juures laadima - see infrastruktuur on kallis ja tuleb ehitada linna maale. Kravtšenko töötas Riisalu sõnul tema lahingupaarilisena, ettepanekud esitas aga linnale Riisalu ise. Asju arutati pidevalt eri osapooltega.
"Loetlesin kimbu probleeme ja kui selle peale öeldakse, et see on fiktiivne, siis ma ei tea," lausus Riisalu.
Kravtšenko kuulus asendusliikmena ka riigikogu eelmisesse koosseisu, kuid 2023. aasta riigikogu valimistel kogus ta 273 häält ja ei osutunud valituks.
Varem on Kravtšenko pälvinud tähelepanu sellega, kui ta 2021. aastal sõitis oma autoga meelega otsa riigikogu ees meelt avaldanud inimesele. Kravtšenko ei olnud reedel telefonitsi ERR-ile kättesaadav.
Pärast seda, kui Keskerakond eelmise aasta 10. septembril Mihhail Kõlvarti partei esimeheks valis, hakkas parteist järjest inimesi lahkuma. Lahkujate voog ei katkenud, kuniks selle aasta alguses lahkus parteist kuus riigikogu liiget ning viimaks ka eelmine esimees Jüri Ratas.
Neljapäeval kirjutas ERR, kuidas perioodil, kui parteist lahkuti ja parteist lahkumist plaaniti, võttis Tallinna linnavalitsuse rahastatud ja Keskerakonna liikme Anu Lõhmuse juhitud Tallinna Loomeinkubaator sihtasutuse palgale keskerakondlase Erki Savisaare, kes toona kuulus ka Tallinna linnavolikokku.
Toimetaja: Karin Koppel