Lähiaastatel keskmist kiirust Eesti maanteedel mõõtma ei hakata
Maanteedel keskmise kiiruse mõõtmist katsetanud transpordiamet leidis, et selline lahendus võiks Eestisse sobida. Lähima kahe-kolme aasta jooksul keskmist kiirust siiski mõõtma ei hakata, sest selleks on vaja muuta seadusi ja osta uued kaamerad.
Mullu sügisel testis transpordiamet lahendust, kus sõiduki kiirus fikseeriti nii teelõigu alguses kui lõpus ning kiiruse ületamine arvutati välja sõidu aja järgi.
"Seal oli kaks eesmärki. Ennekõike saada kinnitust, kas keskmise kiiruse ületamine on probleemiks Eesti teedel ja juhul, kui inimestele öelda, et me mõõdame keskmist kiirust ja palume käituda kuulekalt, kas inimesed võtavad seda kuulda," ütles transpordiameti juht Priit Sauk.
Ligi 120 000 kontrollitud juhist 40 protsenti sõitis lubatust kiiremini, kuid enamik neist üsna napilt. 6000 juhti ehk 5 protsenti kontrollitutest ületas piirkiirust vähemalt 7 km/tunnis. Keskmise kiiruse mõõtmine võiks Eesti teedele sobida, kuid sellel on paar takistust.
"Tänased kaamerad, millega katsetati ei ole tehniliselt ega süsteemi mõttes valmis selleks lahenduseks. Teine oluline küsimus on õiguslik, nii et lähema kahe–kolme aasta jooksul kindlasti seda süsteemi ei tule Eestisse," rääkis kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu.
"Põhiline on isikukaitse küsimus. Kui tänane süsteem teeb pildi ainult rikkujatest, siis keskmise kiiruse puhul on vaja teha pilt kõikidest sõidukitest, ja seal on väga oluline isiku andmete riive. See on vaja ära lahendada," lausus Salmu.
Transpordiameti juht möönas, et selline olukord võib tekkida, kus keskmise kiiruse mõõtmise aladel peavad juhid piirkiirusest kinni ja sõidavad pikkades kolonnides, kuid pärast lõigu lõppu algab närviline möödasõitmine
"Loomulikult kui neid lõike on Tallinn-Tartu maanteel üks või kaks, siis võib see oht olla veidi suurem. Aga kui katta suurem ala teedel, siis see mõju on väiksem," sõnas Sauk.
Logistikafirma DSC tegevjuhi Alvar Tõrukese sõnul kasutatakse mujal sellist süsteemi teedel, kus pole peale ega välja keeramise kohti. Peamiselt on need lõigud 2+2 teedel, et enne suuri linnu liiklust rahustada.
"Eks me aeg-ajalt kõik mõtleme selle peale, et liiklus võiks olla rahulikum, stabiilsem. Eraisikuna mõtled, et jälle üks jälgimislugu," ütles Tõruke.
Tõrukese sõnul on oluline, et ei tekiks ülereguleerimist ning keskmist kiirust paika pannes jäetakse ka mõistlik tolerants.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Aktuaalne kaamera"