Selle mõtiskluse alguseks on suurustav väide, et Eestis on ainult üks organisatsioon, mis õpetab juhte ning Kaitseväe Akadeemia on ainus kool, kus juhtimisele ja eestvedamisele pööratakse tähelepanu oluliselt enam kui teistele õppeainetele.

Juba ajateenistuse alguses valib kaitsevägi välja vajalikud esmataseme juhid ning usaldab neile vastutuse Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõttes ehk kümnemehelises jaos. Suure osa oma sõjaväelisest väljaõppest peab see 19-20-aastane noor inimene täitma lihtsustatud mõttes tööandja rolli ning tagama, et ülesanded saaksid täidetud.

Me õpetame sellele noorele inimesele kuidas meeskond toimima panna, me laseme tal seda harjutada, anname tagasisidet ning hindame pidevalt tema kui juhi sooritusi. Samast grupist valitakse välja tulevased rühmaülemad, kellele usaldame 30-40 inimese juhtimise. Tema puhul arendame oskust juhtida teiste juhtide kaudu, samal ajal teda õpetades, drillides ja harjutades ning andes pidevat tagasisidet ja hinnanguid.

Suurema osa oma 11-kuulisest väljaõppest viivad noored igapäevaselt juhtimist ja eestvedamist ellu. Ja me jätkame juhtide õpetamist pärast ajateenistust õppekogunemistega pakkudes neile ka suuremat vastutust staabiohvitserina.

Meie tahe on aga oluliselt suurem. Me tahame, et meie reservohvitserid ja allohvitserid oleksid eestvedajad ning arvamusliidrid ka väljaspool kaitseväge. Me oleme andnud neile enesekindluse ja kogemuse, meie haridussüsteem on neile andnud teadmised erinevates valdkondades ning selle kombinatsiooni tulemusel saab Eesti ühiskond igal aastal enda ridadesse juurde ca tuhat potentsiaalset ühiskonna vedajat. Aga mitte ainult.

Siiani olen ma arutanud vaid juhtide osa üle meie reservväes ja nüüd on aeg rääkida ka sõduritest, nendest, kes selle väe moodustavad ja kes oma oskuste, tahte ja motivatsiooniga sellele väele sisu annavad.

Nende roll meie juhtide kasvamisel on mõõtmatu, sest nende tegevus oma erialal või relva spetsialistina annab juhile võimaluse näha oma plaanide toimimist. Nende roll on aidata juhil kasvada päris oludes, päris inimestega ise samal ajal nautides eduka koostöö vilja ja õnnestumise rõõmu. Ka meie sõdurid kannavad seda sama juhtimise ja vastutuse sädet edasi.

Kaitsevägi ei suuna meie ühiskonda tagasi murtud ja ümber kasvatatud inimesi, vaid me tahame, et meie kamraadid oleksid enesega alati hakkama saavad, hoolivad ja koostööaltid kodanikud, kes õnnestuvad oma ettevõtmistes või proovivad alati uuesti, kuna loobumine ei ole nende jaoks lahendus. Kas me alati õnnestume selles ülesandes? Sellele oskavad vastata vaid meie reservväelased ja nende lähedased.

Meie reservväelased kannavad seega suurt vastutust meie ühiskonna toimimise tagamisel. Nende uhkus oma rügemendi üle, nende võime kiiresti organiseeruda, nende tahe asjad korralikult ära teha ja selle juures olla inimlik ning abivalmis, annavad meie ühiskonnale tugeva selgroo ja vajadusel ka tugeva soomusest turvise.

Oma ohvitserina teenitud aja jooksul olen pidevalt ärgitanud meie sõdureid hoidma oma väikese või suurema üksusega kontakti. Et Pärnust pärit reservväelane läheks külla oma Narvast pärit kaasvõitlejale ja vastupidi. Ainsaks eesmärgiks, et nad mõlemad oskaksid hinnata teineteise Eestit ja seeläbi tugevdada üksuse sidet ja ühiskonna sidusust.

Mitte ainult ühiskond ei võida meie sõduritest. Peale ajateenistust omandavad reservväelased erineva hariduse, elukutsed ja ühiskonnale vajalikud oskused, mis teeb neist väga head kodanikud. Kaitsevägi naudib õppekogunemistel meie sõdurite tarkust, oskust probleeme näha erinevatest vaatenurkadest ning täiesti kastist välja lahendusi. Meie kamraadid toovad endaga kaasa oma ühiskondliku elu parimad küljed ning annavad elukutselistele sõjaväelastele uue vaatenurga ühiskonna teenistuses.

Ilma reservväelasteta muutuks kaitsevägi kiiresti kinniseks ja enesekeskseks organisatsiooniks, mille mõistmine tekitaks ühiskonnale probleeme ja sõjaväelastele nõutust ühiskonna toimimise osas.

Tänu meie reservväelaste aktiivsele osalusele Eesti ainsas longituuduuringus, mis uurib ajateenijate ja reservväelaste rahulolu ja hoiakuid, on kaitsevägi saanud teha juhtimisalaseid otsuseid, mis mõjutavad sõdurite väljaõpet. See tagasiside on hea näide, kuidas reservväelane panustab meie ühiskonda mitmekordselt rohkem, sest talle läheb korda võimalus muuta midagi paremaks ning efektiivsemaks ka kaitseväes.

Rõõm on tõdeda, et meie 30 aastat tagasi tehtud otsused ajateenistuse ja reservväe osas ning vahepealne enesele kindlaks jäämine on andnud Eestile toimiva reservväe ning ühiskonnale riigikaitseks vajaliku mõõga ja kilbi. Head reservväelaste nädalat, kamraadid.