Asutused muudavad oma varasemaid võõrkeelseid veebiaadresse eestikeelseks
Kuigi valitsus ei võtnud paar aastat tagasi kindlat seisukohta, kas keelata Eestis võõrkeelsed veebiaadressid, on siiski paljud riigiasutused ja organisatsioonid oma varasemad võõrkeelsed veebiaadressid muutnud juba eestikeelseks ja mitmel on need plaanis lähiajal ära muuta.
Näiteks ei ole Eestis enam envir.ee veebiaadressi. Mõnel ehk vanast harjumusest selle aadressi arvutisse toksimine viib nüüd kliimaministeeriumi veebilehele.
Jätkuvalt on keeleliselt mitmeid positiivseid muutusi toimunud ja toimumas ka ilma keeluta-käsuta. Üsna peatselt peaks muutuma näiteks ka Eesti Punase Risti veebiaadress eestikeelseks ja ka päästeameti praegune rescue.ee paasteamet.ee'ks.
"Praegune plaan on niimoodi, et 1. novembrist läheksime kõik lühendile paasteamet.ee ja paralleelselt jääksime ka rescue't kasutama. Ja ilmselt siis täpselt nii kauaks, kuni selleks vajadus on," ütles päästeameti peadirektori asetäitja Andreas Anvelt.
Ja ka Saaremaal kasutab miskipärast Saaremaa vald jätkuvalt juba aastaid kohalike kultuurisündmuste teavitamiseks, kuhu minna näitusele, tantsuõhtule või teatrisse, ingliskeelset veebiaadressi saare.events.
"Saare.events sellise nime kujul läheb minevikku. Praegu meie peas on olnud mõte tulla pärast suvehooaega välja. Aga ettepanekuid on ka teistsuguseid tehtud, et pälvida tähelepanu selle sündmusekalendri nimevahetusega turismihooaja alguses," rääkis Saaremaa valla abivallavanem Koit Voojärv.
"Visitsaaremaa.ee jääb. Visitsaaremaa.ee esindab siiski kodulehte ka läbi visit.estonia. See on asi, mida turundatakse välisturgudel ja siin me ei hakka muudatusi tegema," lisas Voojärv.
Keeleamet saab küll taunida võõrkeelsete veebiaadresside kasutamist, aga keeleseadusest lähtuvalt need keelatud ei ole.
"Keeleseadus ei reguleeri veebiaadresse ja selle kohta on meile kaebusi esitatud. Võõrkeelsete veebiaadressidega on ju selline mure, et kui keegi näiteks raadios selle ette loeb, siis inimene peaks suutma selle ka kuulmise järgi üles kirjutada. Aga võõrkeelte puhul sa ei tea kunagi ju täpselt ja sul ei ole kohustust seda teada, kuidas seda võõrkeeles kirjutada. Nii et siin võib tekkida palju eksimusi ja seetõttu on eestikeelsed või siis ka kohalikus murdekeeles veebiaadressid ikkagi palju paremad," sõnas keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.
Toimetaja: Merili Nael