Ministeeriumid: eestikeelsete veebiaadresside juurutamine võib võtta aastaid

Nii päästeameti veebileht kui ka töötajate e-mailid sisaldavad sõna rescue.
Nii päästeameti veebileht kui ka töötajate e-mailid sisaldavad sõna rescue. Autor/allikas: ERR

Keskkonnaministeerium ja maaeluministeerium soovivad, et haridusministeeriumi pakutud eestikeelsuse nõue kehtiks ainult uutele domeeninimedele.

1990-ndate lõpus, kui põllumajandusministeerium internetti ühendati, ei saanud domeeninimedes täpitähti kasutada. Sestap valiti aadressi ilmestama ladinakeelse sõna agricultura algus. Ning tänaseni leiab Eesti põllumajanduspoliitika kohta infot veebilehel agri.ee. Sarnane lugu juhtus päästeametiga, mille veebileht ja meiliaadressid sisaldavad juba 1997. aastast sõna rescue.

"Ilmselt see "paasteamet" kõlas tollal kangesti kui dieedisõltlaste ühing. Ja ilmselt siis leiti, et ka rahvusvahelises suhtluses ja ka Eesti keeles on "rescue" üsna tuntud väljend," pakkus päästeameti peadirektori asetäitja Andreas Anvelt.

Võõrkeelsed veebi- või meiliaadressid on veel näiteks välisministeeriumil, rahandusministeeriumil ja keskkonnaministeeriumil, mille asekantsler Margit Martinson usub, et nende domeeninime valikul sai määravaks välissuhtlus.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas usub sama.

"No ilmselt ei ole selline oma keeleruumi hoidmine olnud esmane motiiv otsustajatel, vaid on olnud võib-olla välissuhtluse libedus," sõnas Lukas, kelle sõnul peaks riik sellistes asjades eeskuju näitama. "Me räägime, et meil on eestikeelne riik ja kui riigis on topeltstandartid, siis ei ole see päris hea eeskuju."

Niisiis seisab selles samas keeleseaduse eelnõus, mis nõuab eesti keele oskust toidukulleritelt, eraldi paragrahv, mille järgi võivad riigiasutuste domeeninimed olla vaid eestikeelsed sõnad ja lühendid. Ka nende asutuste töötajate e-posti aadressides tohiks eelnõu järgi tarvitada vaid eestikeelseid sõnu ja lühendeid.

"Kui ei ole otseselt põhjendatud mõni asi väga selgelt ainult välissuhtlusega, siis siin erandeid ei peaks tegema," rõhutas Lukas. "Riigikeel on ikkagi eesti keel ja riik peaks seda esmalt tagama."

EMHI ja kki elavad tänini edasi

Nii keskkonnaminister Madis Kallas kui ka maaeluminister Urmas Kruuse usuvad, et Lukase pakutu võiks kehtida kõigile uutele domeeninimedele. Senised aadressid peaks nende hinnangul puutumata jätma.

Margit Martinson märkis, et nimekuju "keskkonnaministeerium.ee" on pisut pikk.

"Mida pikem nimi, seda suurem on tõenäosus, et mõningad vead sinna sisse tulevad ja võib-olla kui kodanik soovib ametnikuga kontakti luua, ei saavuta ta seda, sest meil ei lähe õigele aadressile edasi," sõnas Martinson.

Lühemad nimekujud nagu kem.ee ja kmin.ee on juba ära võetud. Samas saaks ministeerium tarvitada aadressi kkmin.ee.

Martinson selgitas, et sisuline probleem on kahetasandiline. Esiteks on envir.ee lõpuga kontaktid kirjas paljudes dokumentides ning trükistes ja nende muutmine nõuab palju aega.

"Loomulikult ei ole need kuidagi ületamatud ja kui on selline tugev ja hea kommunikatsioon seal taga, siis kindlasti on see ka kenasti teostatav," sõnas Martinson, kuid lisas, et probleemi tõsisem pool on tehniline.

"Erinevad tehnoloogilised komponendid, näiteks X-tee teenused kasutavad domeeninimesid ja nende abil toimub infosüsteemide omavaheline suhtlus," ütles asekantsler.

Keskkonnaministeerium tõi näiteks, et Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut lõpetas tegevuse 2013. aastal aga süsteemides elab domeeninimi "emhi" tänini. Keskkonnainspektsioon liideti keskkonnaameti külge kaks aastat tagasi aga jõudsasti kasutatakse veel "kki" lühendit.

Päästeamet on muudatuseks valmis

Urmas Kruuse tõi oma kirjas esile, et agri.ee-d tarvitavad nii maaeluministeerium kui ka selle allasutused. See tähendab, et eelnõu järgi tuleks nende vastutusalas muuta ligi tuhande kasutaja meiliaadresse.

"Samuti tuleks muuta viiteid nii ministeeriumi kui allasutuste kodulehtede sisutekstides, kontaktides ja süsteemide otselinkides," jätkas Kruuse ning lisas, et kontaktandmete muutmisest tuleb teavitada ka suurt hulka lepingupartnereid.

Muuta tuleks ka menetluse lihtsustamiseks loodud dokumendiplanke.

"Ja osad registreerimised ja ligipääsud on ka sellised, mille muutmine ei olegi võimalik, näiteks Google´i ja Facebooki kontod," märkis Kruuse.

Kui palju see kõik maksma läheks või aega võtaks, ei ole Madis Kallase ja Urmas Kruuse meelest piisavalt hinnatud.

"Otsene rahaline kulu ei ole kuigi suur, kuid tööde maht, lai mõju ja väga pikk kestus ei luba seda muudatust odavaks pidada," märkis keskkonnaministeerium. "Meie hinnangul on see võrreldav teatud mõttes suure hulga taakvara tekitamisega."

Päästeameti peadirektori asetäitja Andreas Anvelt ütles samas, et nende majas keeleseaduse suhtes tugevat positsiooni võetud ei ole.

"Eks ta ongi sihukene riigi terviklik otsus," märkis Anvelt. "Kui selline otsus on olemas, siis me oleme valmis kasutama ilmselt ka "paasteamet" või siis mõnda muud akronüümi. Ilmselt paralleelselt mõnda aega me loodame, et saame ka "rescue" kasutuses hoida, et oma rahvusvahelised partnerid ära teavitada."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: