Keeleseaduse muutused: toidukullerite keelenõue ja rohkem eestikeelset reklaami
Haridus- ja teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu, mis puudutab muu hulgas toidukullerite keelenõudeid, kaubanduskeskuste audioreklaami, võõrkeelsete kaubamärkide ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust, samuti avalik-õiguslike asutuste eestikeelset asjaajamist.
Ministeeriumi teatel on muudatuste eesmärk tugevdada eesti keele positsiooni riigikeelena ning suurendada eesti keele nähtavust-kuuldavust avalikus ruumis.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et keeleseadus tuleb viia kooskõlla muutustega ühiskonnas. "Eesti keel peab olema Eestis peamine teabe- ja suhtluskeel ning seda igas valdkonnas," ütles minister Lukas.
Seadusemuudatuse ajendina tõi Lukas esile, et keeleameti järelevalve on juhtinud tähelepanu probleemidele, mis rohkem kui kümme aastat tagasi keeleseadust kohendades ei olnud aktuaalsed.
"Näiteks paljude teenindusala töötajate vähene või olematu eesti keele oskus ning suurtes kaubanduskeskustes mitmes keeles kõlavad reklaamid. Seadusemuudatusega kaitseme ühest küljest Eesti inimeste kui tarbijate huve, teisalt on ülioluline tugevdada eesti keele kui riigikeele positsiooni ja teha eesti keel avalikus ruumis nähtavamaks, ülekaalukaks, nagu näeb ette eesti keele arengukava."
Eelnõus lisatakse digiplatvormide kaudu töötavad inimesed töötajate loetelusse, kellele võib kehtestada avalikes huvides eesti keele oskuse nõude. See tähendab, et senise tegevuse jätkamiseks peavad nad enda eesti keele oskust parandama. Keeleametile laekunud kaebused osutavad, et vahendav digiplatvorm ei aita alati leida lahendust arusaamatusele teenuse tellija ning eesti keelt mitteoskava kulleri või taksojuhi vahel, olgu siis tegemist õige sihtkoha leidmise, aadressi või kellaaja täpsustamise või mõne muu teenusega seotud asjaoluga.
Tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström sõnas, et sellisele muudatusele peaks eelnema uuring, mis tuvastaks, kui suur probleem selles vallas teineteise mittemõistmine üldse on. "Digiplatvormil töötajate põhiline mõte on ju see, et seal on suhtlemist minimaalselt. Kas seal on siis kusagil see probleem või kui palju seda on," arutles Lindström.
Lindströmi hinnangul on eesti keel praegu tugevam kui kunagi varem ja seaduseelnõu on ülepakutud. Ta toob probleemina välja ka võimaluse ametlikus keelekasutuses kirjakeele normi rikkumise eest karistamise, kuna on arusaamatu mille eest ja keda karistataks. "Selline karistamine pigem tekitab pikas perspektiivis sellist vastureaktsiooni, keeleteadlasena ma ütlen seda. Me näeme, et emakeelena eesti keele kasutaja keeleline ebakindlus tõenäoliselt suureneb. Tal tekivad mingisugused lisapinged eesti keelega seoses, mis võivad tuua kaasa selle, et eesti keeles kirjutaja tunneb, et tal on võib-olla hoopis lihtsam kirjutada mõnes muus keeles," sõnas Lindström.
Wolt: praegu ei rakendu kulleritele klienditeenindaja keelenõuded
Wolt Baltikumi juht Liis Ristal ütles kommentaaris ERR-ile, et esmapilgul ei ole eelnõu sõnastust vaadates selge, millistele töötajatele ja millistes ettevõtetes täiendavaid keeleoskuse nõuded soovitakse kehtestada ning ettevõte ootab eelnõu täpsustumist, soovides sel teemal kaasa mõelda.
Teisalt rõhutas Ristal kiire ja asjaliku eestikeelse klienditeeninduse olemasolu olulisust Woltile, lisades, et ettevõttel on reaalajas toimiv eestikeelne klienditeenindus, kus klient saab 30 sekundi jooksul suhelda eesti keeles klienditeenindajaga ja terve teenuse pakkumise periood on kaetud klienditeenindajate olemasoluga.
"Mis puudutab poe- või toidukotte kohaletoimetavaid kullereid, siis nendele täna kehtivates seadustes klienditeenindaja keelenõuded ei rakendu, sest neid ei käsitleta klienditeenindajatena. Üldiselt tuleb öelda, et meie klientidel pole sellega seoses ka muresid – igas kalendrikuus laekub meile kliendi ja kulleri vahelise suhtlemise puuduste kohta viis kuni kuus kriitilist tagasisidet."
Rohkem eestikeelseid teavitusi kaubanduskeskustes
Eelnõusse lisatakse ka audioreklaami reguleeriv säte, mis seal seni puudub. Kaubandus- ja teenindusettevõtted kasutavad teabe edastamisel klientidele audiokanaleid ning kui inimene viibib kaubanduskeskuses lühikest aega, võib ta kuulda üksnes võõrkeelset reklaami.
Muudatusega piiratakse võõrkeelse audioreklaami esitamise mahtu. Võõrkeelse audioreklaami osakaal ei tohi ületada 20 protsenti audioreklaami kogumahust, st vähemalt 80 protsenti audioreklaamist peab olema eestikeelne. Praegu on eestikeelse audioreklaami osakaal kolmandik.
Kvartali keskuse juhatuse liige Kaire Krevald ütles, et Kvartalit see reegel ei mõjuta. "Kvartalis tegelikult ei ole meil kunagi olnud võõrkeelset reklaami. Võõrkeeles - inglise keeles ja mõned üksikud ka vene keeles - on info ja ohuteated," sõnas Krevald.
Eelnõu kohaselt peavad riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimed olema eestikeelsed ning töötajate e-posti aadressides võib kasutada vaid eestikeelseid sõnu ja lühendeid. Praegu puudub keeleseaduses domeeninime ja sellega seotud e-posti aadresside eestikeelsuse nõue ning mitme riigiasutuse veebi- ja e-posti aadressid sisaldavad võõrkeelset teavet (näiteks päästeametil on rescue.ee, keskkonnaministeeriumil envir.ee).
Eelnõus täpsustatakse ka põhimõtteid, kuidas lisada võõrkeelse kaubamärgi kasutamisel eestikeelne teave tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta. Eestikeelne tekst peab olema sama hästi nähtav ning paiknema võõrkeelsega samas vaateväljas. See ei eelda kaubamärgi ümbertegemist, vaid eelkõige tuleb leida sobiv koht, suurus ja paigutus. Praegu puuduvad nõuded eestikeelse teksti asukohale ja vaadeldavusele.
Eelnõus täpsustatakse ka asutuste loetelu, kus eestikeelne asjaajamine on kohustuslik. Praeguse seaduse järgi on riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eestikeelne ning nõue laieneb ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule.
Loetelusse lisatakse avalik-õiguslikud juriidilised isikud, näiteks Eesti Rahvusringhääling, rahvusooper, rahvusraamatukogu ja kõik avalik-õiguslikud ülikoolid. Nii välistatakse ministeeriumi kinnitusel võimalus, et Eesti üliõpilane peaks Eestis tegutseva ülikooliga suhtlema võõrkeeles ning tagatakse õppejõududele õigus eestikeelsele asjaajamisele ja eestikeelne tööalane teave. Välissuhtluses ning suhtluses välistudengite ja -õppejõududega võib jätkuvalt kasutada mõlemale osapoolele sobivat keelt.
Eelnõuga täpsustatakse ka valdkondi, milles kirjakeele normi rikkumise eest võib karistada rahatrahviga. Jõusse jääb kirjakeele normi rikkumise karistamine ametlikus keelekasutuses ning nimede ümberkirjutusreeglite rikkumise puhul. Muudatusega kaotatakse karistamise võimalus juhtudel, kui kirjakeele normi järgimine ei ole kohustuslik, vaid lähtuda tuleb keelekasutuse heast tavast (näiteks avalikku kohta paigaldatud viidad ja sildid, välireklaam, meedia).
Ühistranspordiseaduses on kavas sätestada, et taksojuht peab tõendama oma eesti keele oskust enne teenindajakaardi väljastamist ning esitama vastava dokumendi. Kellele on teenindajakaart antud enne muudatuse jõustumist, peab esitama selle väljastajale vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust tõendava dokumendi. Muudatusega taastatakse enne 2016. aasta märtsi kehtinud nõue, et taksojuht peab oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi