Mõne päeva jooksul sõidavad mööda Rootsi põhjapoolseid teid kilomeetritepikkused sõjaväekolonnid ligikaudu 200 sõjaväeauto ja 1600 sõduriga.

Teisipäeval Narvikis alanud, läbi Norrbotteni liikuv ja Soomes Rovajarvis lõppev teekond on eelmäng õppusele Immediate Response, milles osaleb üle 24 000 rahvusvahelise sõjaväelase.

2015. aastal toimus umbes samasugune vägede liikumine nime all Dragon Ride Baltikumist Saksamaale. Toona oli eesmärk anda märku, et USA on pärast aastakümneid kestnud pausi taas Euroopas. Siis oli see vastus Venemaa rünnakule Ukrainas 2014. aastal. Nüüd on olukord üsna samasugune. USA annab märku, et kontrollib NATO Arktika suunas laienenud piiri.

Rootsis harjutatakse just USA üksuste toetamist. Rootslased peavad tagama transpordi ja julgeoleku teekonnal üle Atlandi ookeani Skandinaavia põhjaossa. 

Õppus Immediate Response on osa NATO suurest õppusesarjast Steadfast Defender.

Kliimamuutused, geopoliitilised konfliktid, uue tehnoloogia kiire areng ja NATO piiride laienemine põhja suunas on suunanud suurema tähelepanu just Arktikale. Samal ajal püüavad  Hiina ja Venemaa kogu seda tegevust kaardistada.

SÄPO hinnangul on julgeolekuoht vägede liikumise peamises sõlmpunktis Norrbottenis suurenenud. Seal on Rootsi parim sõjaline taristu, vajalikud ühendused naaberriikidega.

Nii on näiteks Norrbotteni tervishoiusüsteem kui ka armee andnud teada kahtlasest tegevusest. Korduvalt on töötajatega ühendust võtnud inimesed, kes räägivad näiteks välismaa haiglate ja ülikoolide nimel ja tunnevad huvi teatud kindlate võimekuste vastu.

Piirkonna strateegilist ja majanduslikku tähtsust suurendab ligipääs  tööstuses, kaitse-, kosmose-, teabe- ja sidevaldkonnas kasutatavatele metallidele ja mineraalidele ning nende kaevandamine.

Rootsi julgeolekuteenistuse (säpo) aastaraamatu kohaselt on Hiina huvi teadus- ja arendussektoris, Venemaa huvi aga puudutab peamiselt Rootsi sõjalist võimekust.

Kaitsevägi on praegu oluliselt sõnakehvem kui varem. Kaamera ees seisjad kaaluvad hoolega sõnu ja filmimise reegleid on karmistunud. Omavalitsused, suurettevõtted nagu Vattenfall ja Luleå Tehnikaülikool ei taha enam küberrünnakutest ja kahtlasest infokogumisest kõva häälega rääkida.

"Neil päevil hoitakse tähelepanelikult silma peal inimestel, kes liiguvad erinevate kaitseobjektide läheduses. Jälgime väga hoolikalt, kas kontakti võetakse," ütles säpo esindaja.

Näiteks teisipäeval võeti 24 tunniks vahi alla itaallastest paar, kes lennutas droone üle keeluala.  "Nende käitumises oli midagi, mis pani meid reageerima," nentis allikas, soovimata täpsustada, mis täpselt. Politsei on seni juhtunust vaikinud.