Elektriautode laadimiseks vajalike avalike laadimispunktidega on Eesti hästi varustatud, ütles ERR-ile kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar.

"Aga mis on vajaka on just kortermajade juures nende laadimispunktide olemasolu. Siin me küll töötame ühe meetme väljatöötamisega, kus me soovime toetada just kortermajade juurde või piirkonda sõiduautode elektrilaadimistaristu rajamist," lisas Killar.

Ettevõttest, kes kodulaadijad pakuks, on tõesti puudu, ütles ERR-ile Alexela juht Marti Hääl. See ei tähenda tema sõnul, et riik peaks sekkuma: "Riik ei peaks looma järjekordset riiklikku moonutust sellega, et tulla turule, kus erasektor toimetab."

Näide sellest on Alexela enda plaan. Käed löödi ettevõttega Vool, Alexela investeeris 300 000 eurot ning nüüd plaanivad kaks ettevõtet koos pakkuda kodulaadijad. Sealjuures rõhutas Hääl, et need laadijad peaksid olema sellised, mis ei ole mõeldud üksnes uuselamurajooni ehk nad ei löö ka vanas korteris korke välja.

"Seal kus peakaitse on piiratud ja nendel hetkel, kus kortermaja kõik elektripliidid või soojaveeboilerid või midagi muud suuremat tarbimist taga on ja peakaitsest palju üle ei jää, siis süsteem ise koormab autolaadimise maha," selgitas ta.

Sama mure peale mõtleb ka kliimaministeerium.

"Me kindlasti sinna meetmesse paneme võimekuse tõstmise amprite juurde ostmisel. See eeldatavasti on probleemiks miks neid laadijaid ei saa panna," ütles Killar.

Kuid ka siis ostaks korteriühistu lõpuks ikka laadija turult, lisas Killar.

Plaanitav toetusmeede on algul ka vaid kaitsetamiseks.

"Kui tuleb välja, et sellist asja ei ole vajagi, keegi sellist meedet ei soovi, siis me ilmselt suuname selle raha kuhugi mujale," ütles Killar. "Näiteks raskeveokite elektrilaadimistaristu rajamisse, mis kindlasti vajab mingit pidi meie abi."