Transpordiameti andmetel on selle aasta 1. juuli seisuga Eestis registreeritud 6973 elektriautot, mille keskmine vanus on 3,8 aastat. See tähendab, et paljud elektriautod hakkavad peagi oma vanuse tõttu väljuma esinduste vaateväljast, mis Eesti turupraktikas tähendab omanikuvahetusi ning jätkuhooldusi autotöökodades.

Praegune autoerialade riiklik õppekava on selgelt oma ajale jalgu jäänud. Kuigi aastaid sõidavad meie teedel ringi elektriautod, siis on elektriautode osakaal õppekavades olematu. Alles tänavu asuti elektriautode tehniku õppekava välja töötama, mis tähendab, et esimesed huvilised asuvad õppima 2025. aasta sügisel ning lõpetavad eelduslikult 2028. aasta kevadel.

Ilmselgelt on see turutrende arvestades liiga hilja ehk varsti on meil küll elektrisõidukid, kuid neid ei osata turvaliselt hooldada. Rõhk just turvalisusel, sest mitteteadlikul tegutsemisel võivad olla väga rängad tagajärjed nii mehaanikule, sõiduki omanikule kui ka sõidukile endale.

Arusaamatuks jääb, kuidas riik on aastaid toetanud täiselektriliste sõidukite ostmist, kuid pole seni mõelnud, kust tulevad teadmised ja oskused nende sõidukite hoolduseks ja parandamiseks. Kas see peaks olema ainult sõidukite maaletoojate mure? Või hoopiski tarbijate? Ja kuidas see kõik peaks soodustama elektriautode suuremat kasutuselevõttu?

Loomulikult on maaletoojad valmis andma oma panuse ning koolitama töötajaid uuenenud tehnoloogia osas. Murekoht on aga selles, et ainuke võimalus seda teha on praegu välismaal, sest Eestis puudub vajalik täiendõpe. Õpingud välismaal tähendavad aga suuremat investeeringut, mida kõik maaletoojad ja autotöökojad ei suuda endale lubada. Ja pealegi, miks peaks elektriautode puhul olema maaletoojal suurem vastutus kui sisepõlemismootoriga sõidukite puhul.

Pole kahtlust selles, et Eestis on tarvis spetsiaalselt elektriautodele suunatud kutseõpet. Küll aga ei lahenda täiemahuline elektriautotehniku õppekava ära turu tegelikke vajadusi. Mis saab kõikidest nendest spetsialistidest, kes on juba läbinud automehaaniku kutseõppe, kuid vajaksid nüüd täiendõpet ainult elektriautode teemal? Pole mõeldav, et nad peaksid uuesti läbima täiemahulise kutseõppe.

Lahendus võiks olla välja kõrgkoolides kiiresti populaarseks saanud mikrokraadide laadse täiendõppe. Ka kutseõppes võiks olla mikrokraadikursusi, kus juba tööturul tegutsevad spetsialistid saaksid end uute tehnoloogiatega kurssi viia. See oleks kindlasti atraktiivsem lahendus kõikidele neile, kes on kunagi kutseõppe läbinud ning aastaid mehaanikuna töötanud. Tööandja perspektiivist aitaks see ka paremini ühildada töö ja õpingud. Seega tuleks lisaks uuele riiklikule õppekavale kiiremas korras välja töötada ka elektriautode tehniku mikrokraadid.

Suur murekoht on ka valdkonna kutseeksamid, kuhu elektriautod ei ole teemana kaasatud. Lisaks õpivõimalustele oleks turul hädasti tarvis elektriautode kutseõppe kvaliteedistandardit, mille järgi hinnata spetsialistide teadmisi ja oskusi. Ühelt poolt annab kutsestandard tarbijale kindluse, millises autotöökojas oma sõidukit hooldada, kuid teiselt poolt aitab tõsta ka tehnikutele makstavat palgataset.

Olen veendunud, et kogu autosektor on valmis kaasa mõtlema ja panustama sellesse, kuidas parandada ja ka kiirendada elektriautode tehnikute väljaõpet ning riik peaks samuti kaasamiseks huvi üles näitama.