Tallinna lähedal Raplas on kõigest kuus elektriautode laadimiskohta, mis näitab seda, et elektriautode laadimistaristu areng on Eestis toppama jäänud. Rapla vald on vägagi huvitatud uute avalike laadimispunktide juurdeehitamisest.

"Iga elektriautode liitumispunkti jaoks on vajalik rajada elektriliitumine ehk kaabel, mille seest elekter tuleb ja antud liitumise rajamine on väga kulukas ettevõtmine. Ja ilmselt meie piirkonnas on elektriautosid suhteliselt vähe, eraettevõttele tekitab see kohe oma investeeringutasuvuse probleemid," rääkis Rapla valla arendusjuht Heiti Vahtra.

Vald on ise investeerinud elektriühendustesse ja otsib praegu kahes kohas opereerijat, kes laadimisteenuse looksid.

"Tegelikult on meil hetkel käimas ka riigihange kontsessiooniparteri leidmiseks, kes ehitaks Rapla valda viis uut elektriautode laadimiskeskust," sõnas Vahtra.

Terminali juhatuse liige Alan Vaht ütles, et väiksematesse Eesti linnadesse pole jaamad jõudud nende rajamise ülikalli hinna tõttu. Kahe ja poole aastaga on nende rajamiseks vajaliku voolutugevuse ampritasu tõusnud kaks ja pool korda.

"Ampritasu 400 kilovatisel laadimisjaamal on 207 000 eurot. Paneme sinna 100 000 juurde, mis on laadmisjaam ise, see on juba 307 000 eurot. Paneme sinna otsa veel ehituse 30 000. Selline 340 000 kuni 350 000 eurot on ühe laadmisjaama rajamise kulu. See on väga kallis," selgitas Vaht.

Laadimisjaamade ja elektriautode arvult on Eesti Euroopas viimaste hulgas. Eestis on üle poole jaamadest rajatud Harjumaale, kus nende järele on ka kõige suurem nõudlus, näitab konkurentsiameti analüüs. 14 protsenti laadimisjaamadest on Tartumaal, aga Hiiumaal on vaid viis.

"Nii on. Ja need laadijad on ka siinna pandud reeglina pigem ELMO programmi raames, aga nüüd on seal areng toppama jäänud," tõdes konkurentsiameti haldusmenetluse valdkonna jurist Annabell Carina Katalsepp.

"Enefit ongi see, kellel on ka rohkemates maakondades laadimisjaamasid, aga see tähendab seda, et konkurentsi seal ei ole," lisas ta.

Konkurentsiamet soovitab seetõttu, et riigil tuleks jaotusvõrguga liitumist kiirendada ja kulusid vähendada. Sama arvab Vaht.

"Nii nagu Lätis, Leedus soodustatakse laadimistaristu arendamist. Ampritasule tehakse laadimistaristu arendajatele just laadimispunktide rajamisel 50-protsendilist soodustust," ütles Vaht.

Kliimaministeerium kinnitas ERR-ile, et laadimispunktide rajamiseks saab küsida toetust Euroopa Liidult.