Vene vägede baasi sisenemine järgnes Nigeri hunta otsusele USA väed riigist välja saata.

Lääne-Aafrika riiki valitsevad sõjaväelased on käskinud USA-l viia riigist välja ligi 1000 sõjaväelast. Niger oli kuni eelmise aasta riigipöördeni olnud Washingtoni võtmepartner võitluses mässuliste vastu, kes on piirkonnas tapnud tuhandeid inimesi ja veel miljoneid inimesi sundinud ümber asuma.

Anonüümseks jääda soovinud USA kõrge kaitseametnik ütles, et Vene väed ei ei puutu USA vägedega kokku ja kasutavad baasis eraldi angaari.

Venemaa sõjaväelaste majutamine õhuväebaasi asetab USA ja Venemaa väed vahetusse lähedusse ajal, mil riikide sõjaline ja diplomaatiline suhe Ukraina konflikti pärast muutub üha teravamaks.

Samuti tekitab see samm küsimusi USA rajatiste saatuse kohta Nigeris pärast nende sõdurite riigist lahkumist.

USA kaitseminister Lloyd Austin pisendas ohte, et Vene väed võivad jõuda Ameerika vägede või sõjalise riistvara lähedale.

"Venelased on eraldi kompleksis ja neil ei ole juurdepääsu USA vägedele ega meie varustusele," ütles Austin pressikonverentsil.

Nigeri ja Venemaa saatkonnad Washingtonis ei vastanud Reutersi päringutele.

USA ja tema liitlased on pidanud viima väed välja mitmest Aafrika riigist pärast riigipöördeid, mis tõid võimule rühmitused, kes soovivad end lääne valitsustest distantseeruda. Lisaks eelseisvale lahkumisele Nigerist, on viimastel päevadel USA väed lahkunud Tšaadist. Samuti on Prantsuse väed pidanud lahkuma Malist ja Burkina Fasost.

Venemaa püüab tugevdada suhteid Aafrika riikidega, esitledes ennast sõbraliku riigina, millel puudub koloniaalminevik.

Malist on viimastel aastatel saanud Venemaa üks lähemaid Aafrika liitlasi, kuhu on paigutatud Wagneri grupi palgasõdurid, et võidelda džihadistidest mässuliste vastu.

Niger palus USA vägede lahkumist pärast märtsi keskel Niameys toimunud kohtumist, kus USA kõrged ametnikud väljendasid muret Venemaa vägede eeldatava saabumise pärast ja teadete kohta, et Iraan otsib riigist toorainet, sealhulgas uraani.