ETV saade "Impulss" uuris Eesti ühiskonna laiemat kaitsetahet ja noorte huvi ajateenistuse vastu.

Stuudios arutlesid kaitseväe juhataja Martin Herem, Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand, kaitseliitlane ja psühholoog Grete Arro ning kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.

Saates vaadati videoklippi juristist Andrei Vesterinenist, kes aitab noormeestel ajateenistusest pääseda.

Kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul on ühiskond tervikuna süüdi selles, kui noored mehed ei taha minna kaitseväkke.

"Ühiskond tervikuna, ma arvan, mitte keegi Vesterinen – jurist, kes teenib lihtsalt raha sellega, et mõned inimesed on õnnetud oma kohustuse ees ja seaduses või korralduses on mingisugused augud ja tegematajätmised. Ta lihtsalt kasutab seda võimalust ära raha teenimiseks," lausus Herem.

Herem lisas, et inimeste osakaal, kes jõuavad kaitseväkke, kasvab.

Kaitseväe juhataja rääkis, et ajateenistuse muutmine inimestele arusaadavamaks on ka kasvatanud teenistusele poolehoidu.

"Me näeme seda, kuidas me ajateenistust viimastel üle kümne aasta oleme muutnud. Mitte lihtsamaks, mitte kergemaks, aga arusaadavamaks. Ja kuidas see tegelikult hakkab tootma palju suuremat poolehoidu ajateenistusele," lausus ta.

Kaitseliitlane ja psühholoog Grete Arro nõustus Heremiga, et vastutus on ühiskonnal.

"Mina pigem olen nõus Martiniga, et vastutus on ühiskonnal. Need noored on mingis keskkonnas, kus ilmselt domineerivad ikkagi teistsugused väärtused, teistsugused arusaamad. Ja tegelikult mulle väga meeldiks elada sellises maailmas, kus me ei peaks keegi relva haarama, aga sellist maailma meil täna ei ole," sõnas Arro.

Arro liitus kaitseliiduga siis, kui Venemaa tungis Gruusiale kallale.

"Olen mõelnud nii, et mina vajan turvalisust ja mul ei ole ilmselt moraalset õigust nõuda, et keegi teine mind kaitseb, kui ma ise seda ei tee," lausus Arro.

Kaarel Tarand rääkis, et ühiskonnas peaksid kehtima ajateenistuse kohustuse kohapealt võrdsed tingimused. "Millest see olukord on tekkinud, see teadmine, et ühed peavad täitma kohustust ja suur hulk ei pea, kui nad on osavalt ja kavalad, tuleb sellest, et tõepoolest, et kogu ühiskond ei ole seda kohustust ühtlaselt kõigile peale pannud," sõnas ta.

"Ma ütlen, et kõiki tuleb võrdselt kohelda ja see praegune olukord. Ükskõik, kas siis aluseks on tervisetõendid või mitte, aga kus inimesed satuvad erinevatesse olukordadesse – ühtedel läheb aasta kaduma, teistel ei lähe aastat. See taastoodab ennast ja kui ei pakuta nendele ülejäänutele siis mingit muud sundlust, ehk siis kuidas saab oma kohustuse täita aasta ühiskonna teenimist. Kuni ei tagata, et see sajaprotsendiliselt töötab, seni me jääme enam-vähem praegusesse olukorda," rääkis ta.

Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane rääkis, et kaitsetahe on sügav emotsioon, mis saab alguse perekonnast.

"Kaitsetahe, see on sügavalt emotsionaalne tunne, mis antakse edasi perekondadega eelkõige, koduste, vanemate ja vanavanemate narratiividega, ja siis põrkavad inimesed kokku mingi ratsionaalse maailmaga," ütles Rebane.

Rebane ütles, et kahe sõja-aasta jooksul on toimunud inimeste kaitsetahtes märgatav psühholoogiline muutus.

"Täna on selge, et Baltikumi kaitsejõud kokku, meie relvastus, Soome, Rootsi, kõik see, mis on siia koondunud, on arvestatav sõjaline jõud ja sinna tasub investeerida – see on märgatav psühholoogiline muutus, mis on toimunud selle kahe sõja-aasta jooksul, hoolimata sellest, et meie idanaaber peab hävitussõda meist ühe raketilennu kaugusel," rääkis Rebane.

Stuudios rääkis ka Luisa Viisileht, kes läks vabatahtlikult aega teenima. "Mul oli juba enne selle sõja algust mõte ja plaan, et ma tahan olla seotud riigikaitsega, tahan osata Eestit kaitsta. Kui see Ukraina sõda algas, siis ma mõtlesin ka, et kui see peaks jõudma siia Eesti pinnale, et siis ma ju ei oskagi midagi teha. Ehk siis niisugune üllas mõte, et tahan osata riiki kaitsta," ütles ta.