Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem kõneles kolmapäeval teaduste akadeemia üldkogu koosolekul Eesti sõjalisest kaitsest.

"Hetkel ma ei näe, et sõjaline oht oleks vahetult meie piiri taga," alustas kindral Herem ettekannet. Ta selgitas, et enne, kui tuleb sõda, on ohuperiood, mil riik hakkab tegema ettevalmistusi, mis aga avalikkust väga ei mõjuta.

Kui oht suureneb, tõstab riik kaitsevalmidust – see tähendab mobilisatsiooni.

Ukraina näitel on Eestil ohu suurenemisel piisavalt aega, et valmistuda. "Kas valmistutakse – see ei ole mitte teadmiste, vaid otsuste küsimus," sõnas Herem.

Kui Eesti mobiliseerib 43 000 sõdurit, siis kulub sellega ligi kaks miljonit eurot päevas. "See ei ole väga suur raha võrreldes sellega, mida need inimesed enam ei tooda. Soomlased ütlevad, et kui nad mobiliseerivad 250 000, siis kuu aja pärast võib olla riik pankrotis," lausus kindral.

NATO väed on juba siin

Herem selgitas, et Eesti ei pea ootama NATO saabumist, sest NATO on juba siin kohal. "Tänane süsteem on selline, et NATO on siin ja ei lähe mitte kuskile – kasvab suuremaks, kui on ohumärgid," ütles ta.

NATO-l on seoses Eesti kaitsmisega konkreetsed lahinguplaanid. "Täna on konkreetsed inimesed, kes käivad Eestis, harjutavad ja on valmis väga kiirelt reageerima," rääkis Herem.

Venemaal ei ole vaja pärast sõda Ukrainas ennast kolm aastat koguda, et järgmist riiki rünnata.

"Tänane sõjamasin Venemaal töötab nii hästi, et kui ta tahab teha lihtsalt ühe kuuajalise sõjalise operatsiooni Eesti, Läti või Leedu vastu, tekitada siin väga inetuid pilte, teades, et isegi sõjaliselt ta kaotab – selleks ei ole tal vaja erilisi ettevalmistusi," rääkis Herem.

Venemaa eesmärk ei pruugi olla sõda võita, vaid tekitada pingeid, mida hiljem ära kasutada.

"Selle [Venemaa-poolse rünnaku] tulemus võib olla meie sõjaline võit – nende poolel 20 000 hukkunut ja meie poolel ainult tuhat. Ent meie sõjaline võit on piisavalt inetu, et enamus teist ütleks, et kaitseväe juhataja oli loll, et poliitikud ei andnud piisavalt raha – me läheme omavahel tülli ja süüdistaksime ka lätlasi ja sakslasi, et nad olid liiga aeglased. See võib olla Venemaa eesmärk, mida ta hiljem ekspluateerib," sõnas Herem.

Herem: Venemaa valmistub sõjaks – selles ei ole mitte mingit kahtlust

Kaitseväe juhataja rääkis, et NATO plaanid on kaitse-eesmärgiga, kuid sellest olenemata valmistub Venemaa sõjaks. "Mina olen näinud NATO plaane. Mitte ühtegi sellist plaani ei ole, kus sinised nooled läheksid üle Venemaa piiri enne tema agressiooni," lausus Herem.

Herem rääkis, et Venemaa tekitab huvipiirkondades sabotaaži kasutades pingeid. "Üle kuu aja tagasi kaitsepolitsei pidas kinni tosinkond sabotööri, kes olid Venemaa eriteenistuse poolt palgatud ja juhendatud tegema siin selliseid akte, mis võiksid ühiskonnas üles keerata pingeid," ütles ta.

Kaitseväe juhataja loetles siseministri auto ründamist või näitena mõne lao maha põletamist kui sabotaažiakte, milles Venemaa saaks hiljem kedagi teist süüdistada. "Ta ei tee seda ainult Eestis, vaid ka teistes Balti riikides ja Poolas," lisas ta.

Konfliktid mujal maailmas soodustavad Venemaa agressiooni

Kaitseväe juhataja märkis, et kui Venemaa tuleb Ukrainast välja ning mujal maailmas toimub mõni teine tähelepanu haarav konflikt, siis avaneb Venemaale võimaluste aken uueks agressiooniks.

"Kes kurat ütleb, et Putin, Jinping ja see kutt Koreas omavahel asju kokku ei lepi?" küsis kaitseväe juhataja.

Herem rääkis, et Kirde-Eestis olevate 90-kilomeetrise laskeraadiusega K-9 liikursuurtükkide 155-millimeetrine laskemoon Vulcano, mis on juba testitud ja saabub sel aastal, laseb 70 kilomeetri pealt ühe meetri täpsusega.

Kagu-Eestis hakkavad paiknema 90-kilomeetrise lennuraadiusega Mini Harpy tapjadroonid, millel on võime sihtpunktis 20 minutit objekte otsida ja ükski tank nende vastu ei saa, rääkimata väiksematest asjadest, selgitas Herem.

Eesti saab järgmisel aastal kätte üle 300-kilomeetrise laskeraadiusega HIMARS-i süsteemid, samuti on Eestil olemas 280-kilomeetrise laskeulatusega Blue Speari laevatõrjeraketid.

"Hea sõna või kübervõimega me Venemaad eemal ei hoia. Ukraina näitel on selleks ainult üks vahend – tappev jõud," lausus kindral.

Läänemeri suletakse agressiooni esimesest hetkest

Eesti, Soome ja Rootsi võtavad agressiooni esimest hetkest alates olukorra Läänemerel oma kontrolli alla. "Kui me paneme Läänemere kinni, siis kuidas kavatsed sa viia kartulit Peterburist Kaliningradi?" küsis Herem.

Eesti territooriumile tulevad vastase üksused peatatakse jalaväe või tankidega.

"Aga kõik need, kes kavatsevad meid 50 või 100 kilomeetri pealt mõjutada, nagu see täna toimub Ukrainas ja millele neil rohtu ei ole – need me laseme puruks! Me ei hävita neid mitte Rakveres või Narvas, vaid Ivangorodis, Petseris või kuskil seal," rääkis Herem.

"Kui käivad legendid, et me oleme ameeriklastelt või Iisraelilt ostnud asju, millega me ei tohi üle piiri lasta, siis see ei vasta tõele. See on olnud kohe algusest selge," lausus kindral.

Herem ütles, et ta on täiesti kindel, et Eesti võidaks sõjaliselt, kuid küsimus on selles, kui inetu see võit on.

Varjumiskohtade märgistamine ja ettevalmistamine on kindrali sõnul samuti äärmiselt oluline.

Ukraina näitab, et õhutõrje ei päästa kõige eest

Herem rääkis, et Venemaa poolt kasutatava õhutõrjesüsteemi S-300 raketid lendavad sellise kiirusega, et ükski õhutõrje siiani pole midagi sealt vahelt ära võtnud.

"Liugpomme lastakse lendu 60 kilomeetri kauguselt sihtmärgist. Nende vastu ei saa muuga, kui tuleb vastase taristu puruks lasta," lausus kindral.

Herem ütles, et keskmaa õhutõrje on droonide vastu liiga kallis. Selle asemel tuleb välja arendada raskekuulipildujaid ja kahureid, moderniseerida neid termosihikutega, akustiliste sensoritega ja arvutussüsteemidega.

"Praegu ei ole seis halb – me ei peaks kartma sõja tulekut, vaid seda, et me selleks ette ei valmistu," lõpetas kaitseväe juhataja.