Valitsus kiitis reedesel e-istungil heaks ja saatis riigikogule arutamiseks maamaksu seaduse muudatused, mis laiendavad KOV-ide otsustusvõimalusi maamaksu määramisel. Alates 2026. aastast saavad KOVid ise kehtestada maamaksu aastase kasvu piirmäära vahemikus 10-100 protsenti.

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles ERR-ile, et Tallinna võimuliit on kokku leppinud, et 2025. aastal elanike maamaksukoormus ei tõuse.

"2026. aastat puudutavaid otsuseid teeme järgmisel aastal, aga täiendavat lisatulu me hetkel maamaksust ei planeeri," sõnas Ossinovski.

Viimsi vallavanem Illar Lemetti (Reformierakond) ütles, et Viimsi maksutuludest moodustab kõige suurema osa üksikisiku tulumaks, aga maamaks on ainult 4,8 protsenti.

"Maamaksuga seonduvat võib vaadata ka laiemas kontekstis. Käib ka diskussioon, kas KOV-ile laekuv üksikisiku tulumaksu osa tuleks ümber jagada. Maamaksuga seonduvalt toimusid riigis muudatused. Selle aasta eelarves on Viimsis maamaksu prognoositud 12,5 protsenti vähem kui mullu. See on seotud riigi tehtud muudatusega: kui ühelt poolt räägitakse, et maa maksustamise hind tõusis üle kaheksa korra, siis see ei kehti kõigi sihtotstarvete kohta, näiteks tootmismaa puhul see langes. Ootame riigi kompensatsiooni, mida on lubatud," sõnas Lemetti.

"Kui antakse võimalus maamaksu tõsta, siis kasutame võimalust tootmismaa odavnemise tõttu tekkinud sissetulekute vahet vähendada. Kui riik peaks vähendama ka Viimsi valla üksikisiku tulumaksu osa, siis me seda ei lähe katma maamaksu järsu tõusuga. Mingeid maksutõuse eraisikutele ei kavanda," ütles Lemetti.

Valitsus: muudatus mõjutab eelkõige Tallinna ja lähivaldasid

Valitsuse sõnul on praegu maksuautonoomia ebapiisav, mistõttu on Eesti KOV-id suures sõltuvuses keskvalitsuse rahastamise otsustest.

"See sunnib KOV-e ära ootama riigipoolsed rahastamise otsused eelarvete tegemisel ning pärsib pikemaajalist planeerimist kohaliku elu korraldamisel. KOV-i tasandi maksuautonoomia võimaldab kogukonnal leida tasakaalu teenuste taseme ja maksudega panustamise vahel. See tähendab, et kogukonnas saab kokku leppida, mida ollakse nõus maksma mingi teenuse kättesaadavuse või kvaliteedi tõstmise eest," kirjutati valitsuse pressibüroo pressiteates.

Maamaks on Eestis hetkel ainuke varamaks, mille suurusjärk on püsinud alates 2012. aastast. Maade 2022. aasta hindamise tulemusel tõusis maa maksustamishind keskmiselt 8,3 korda, näiteks metsamaa maksustamine tõusis keskmiselt 4,6 korda, põllumaa maksustamine 22,5 korda.

Vältimaks maamaksukoormuse kiiret kasvu, vähendati tänavuseks aastaks maamaksu maksimaalseid määrasid 2,5-5 korda ja kehtestati piirang, et maks ei tõuseks aastas rohkem kui 10 protsenti või viis eurot. Samas on piirangud tekitanud olukorra, kus osade KOV-ide tänavune maamaksu laekumine on väiksem kui 2023. aastal.

Eelnõu kohaselt suurendatakse alates 2025. aastast elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära poolelt protsendilt ühele protsendile maa maksustamishinnast. Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra ühelt protsendilt kahele protsendile maa maksustamishinnast. See ei tähenda automaatset tõusu, sest maksumäärad kehtestab KOV. Muudatus mõjutab eelkõige Tallinna ja selle lähiümbruse KOV-e, kellel suurem motivatsioon määra tõsta.

Samuti suurendatakse nn muu maa, näiteks ärimaa, tootmismaa, transpordimaa, maksimaalset maamaksu määra ühelt protsendilt kahele protsendile maa maksustamishinnast. See ei tähenda automaatset tõusu, sest maksumäärad kehtestab KOV.

Eelnõuga kaob üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus ning KOV saab alates 2026. aastast otsustada summapõhise kodualuse maa maksusoodustuse suuruse üle vahemikus 5-1000 eurot ehk maksusoodustuse piiri ületava osa eest tuleb hakata tasuma maamaksu.

Kokk: löök inimeste turvatundele

Valitsuse otsus on esile kutsunud kriitikat.

"Regionaalministri otsus kaotada ära üleriigiline kodualuse maa maksuvabastus ning tõsta hüppeliselt teiste otstarvetega maade maksumäärasid on löök inimeste turvatunde pihta," ütles Isamaa aseesimees Aivar Kokk.

"Maamaks ei ole iseenesest halb asi. Lisaks tulu teenimsele, mille eest oma elanikele kvaliteetseid teenuseid pakkuda, aitab see ka kaasa maa tõhusamale kasutamisele. Samuti on väga tervitatav omavalitsuste suurem finantsautonoomia," märkis Parempoolsete juhatuse liige ja Saue abivallavanem Andres Kaarmann.

"Kahjuks toimub maamaksu süsteemi muutmine viisil, mis ei jäta muljet läbimõeldud tegutsemisest. Arvestades tänase valitsuse pidevalt muutuvaid seisukohti, sillutab selline praktika teed üha julgemalt riiklikke kohustusi KOV-idele delegeerima ja ütlema, et raha nende täitmiseks peate ise leidma," lisas Kaarmann