2025. aastal on elamumaa maksimaalne maksumäär senise 0,5 protsendi asemel üks protsent maa maksustamishinnast. Äri- või tootmismaa maksimaalseks maksumääraks saab ühe protsendi asemel kaks protsenti.

Haapsalus on linnapea Urmas Suklese sõnul plaan tõsta elamu- ja õuemaa maksumäär ühe protsendini. Sukles põhjendas, et maamaksu tuleb tõsta, sest käibemaksutõus ja üldine hinnatõus neelavad linnaeelarvest raha.

Praegu on Haapsalus maamaksu laekumine prognoosi kohaselt 380 000 eurot aastas, pärast tõusu oleks see Suklese hinnangul umbes 500 000 kuni 550 000 eurot.

"Väga palju see inimesi ei mõjuta, kuna ikkagi, kui sul on sissekirjutus ja maamaksuvabastus nagu praegu veel kehtib, siis see tõus ei ole üldse suur võrreldes nende teiste tõusudega, mida valitsus meile pakub," sõnas Sukles.

Lääne-Nigula vald plaanib tõsta elamumaa ja õuemaa kõlviku maksumäära ühe protsendini, aga langetab maatulundusmaa maksumäära 0,5 protsendilt 0,4 peale.

"Maatulundusmaa puhul on just see, et see üldine kasvuprotsent oleks veidi väiksem ja vähem mõjutatud saaks need, kes tahavad oma mingit aiamaalappi või küttepuumetsa hoida, et sealt oleks see tõus vähe tagasihoidlikum," selgitas vallavanem Janno Randmaa.

Omaniku maamaksusummat ei mõjuta aga ainult maksumäär, sest seadus kehtestab piiri, mille järgi 2025. aastal tasutav maamaksu summa ei tohi kasvada eelneva aastaga võrreldes üle 50 protsendi. 2026. aastast võivad omavalitsused lubada kuni 100-protsendilist maksusumma kasvu.

Võrumaal on mõnes omavalistustes otsus tehtud, kas ja kui palju järgmisel aastal tõuseb maamaksumäär, teistes arutelud veel käivad.

"Võru linnavolikogu on järgmise aasta maamaksumäära kehtestanud. Selleks on 0,4 protsenti maksustamishinnast elamumaadel ja üks protsent muudel maadel – tootmis- ja ärimaadel. See tähendab väikest tõusu. Eelmisel aastal oli elamumaade määr 0,3, ärimaadel jäi see hetkel samaks," rääkis Võru linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Tauno Asi.

"Antsla volikogu jäi seisukohale, et see 10-protsendiline maamaksu tõus igal aastal on väga sobilik. Nüüd pärast riigikogu seadusemuudatust, kus maamaksu kasvu on meil kuni 50 protsenti, me läheme seisukohale, et me püüame maamaksu vähendada niimoodi, et see ei oleks väga koormav ja jääks umbes 10-protsendilise aastakasvuga," rääkis Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp.

Kuna Setomaa vallas tänavu maamaksumäär langes, siis järgmisel aastal kavandatakse maamaksu tõsta, aga kindlasti mitte lubatud maksimummäärani.

"Ma arvan, et see tuleb – protsentides ei oskagi öelda – ikkagi üle 20 protsendi tõus, vaadates seda, et meil langes see maamaks. Rahaliselt on see kohalikule omavalitsusele väga vajalik, sest me viime siin haridusreformi ellu ja sinna on meil raha tegelikult rohkem vaja, kuhu see raha siis tuleb, et hoida ikka kõiki teenuseid järje peal," selgitas Setomaa vallavanem Raul Kudre.