Jahimehed peavad huntide arvu Pärnumaal liiga suureks, keskkonnaamet mitte
Pärnumaal Saarde vallas murdsid hundid ööl vastu esmaspäeva lambaid. Loomakasvatajate ja jahimeeste sõnul on piirkonnas hunte liiga palju. Keskkonnaamet leiab, et huntide arvukust ohjeldatakse piisavalt ja probleemi ei näe.
Pärnumaal Saarde vallas Sigaste külas murdsid hundid ööl vastu esmaspäeva osa 77-pealisest lambakarjast.
"Tulin aeda sisse, vaatasin, oli murtud seitse lammast ja kaks tükki veel vigastatud. Keskkonnaamet käis kohapeal, tutvus olukorraga, tegi pildid, tuvastas, et olid hundid," lausus Undi Agro lambakasvataja Andro Lemmik.
Sama küla veisekasvataja Aivar Pukk ütles, et kuu aega tagasi käisid hundid läbi ka tema karjast ja kaduma läks üks veis.
"Nad on aia taga juba sügisest saati pidevad külalised. See on drastiliselt kasvanud, veel kolm aastat tagasi polnud hundist näha midagi," lausus ta.
Keskkonnaamet ütles, et kuigi eelmisel aastal murdsid hundid kariloomi viimaste aastate lõikes rekordiliselt, siis sel aastal paistab olukord parem. Huntide arvukus ameti hinnangul suurenenud ei ole.
"Julgeks öelda, et kui Lääne-Euroopas on hundi levila ja arvukus viimasel kümmekonnal aastal muutunud ja tõusnud, siis Eestis on see läbi viimase paarikümne aasta olnud üsna stabiilne," lausus keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Ameti sõnul hoitakse huntide arvukust riikliku ohjamiskava järgi 20–30 sigiva karja vahel ja vastavalt sellele antakse ka küttimislube. Saarde vallas tegutseva Tihemetsa jahiseltsi hinnangul aga on huntide arvukus piirkonnas kasvanud ja neid on rohkem kui suurkiskjate ohjamiskavas ette nähtud.
"Huntide arvukus Pärnumaal on kindlasti suurem kui Eesti keskmine. Huntide probleem on kindlasti päris tõsine, kuna viimased aastad meie hunte Tihemetsa jahipiirkonnas ei ole tohtinud küttida," lausus Tihemetsa jahiseltsi juhatuse esimees Väino Lill.
Hunte ei tohi küttida, sest osa jahipiirkonnast jääb nn Soomaa rahu- ja uuringupiirkonda, kus suurkiskjaid ei kütita. Eelmisel jahihooajal lisandus jahikeelu piirkondi huntide seireuuringu tõttu veelgi.
"Selle probleemiga ei ole mitte midagi muud teha, kui küttimise limiiti on tarvis veelgi suurendada ja hunte tuleb küttida seal, kus neid on, mitte lubada küttida seal, kus neid ole," ütles Lill.
Keskkonnaamet aga ütleb, et hunt võtab sealt, kust lihtsamini saab ja et huntide tegevust saab reguleerida ennekõike loomaomanik.
"Kui sellised probleemsed kolded tekivad, siis võib see piirkondlikult olla tõsine probleem, nii jututeema kui ka hirmu ja vaenamise teema. Aga just selle ärahoidmiseks peaks kasutama erinevaid ennetusmeetmeid ja see hoiab asja, ma loodan, väga hästi tasakaalus," lausus Talvi.
Toimetaja: Marko Tooming