Elektrilevi müügitulu ulatus esimeses kvartalis 85,6 miljoni euroni, mis on seitse protsenti enam kui mullu esimeses kvartalis.

"Kuigi Elektrilevi investeeris esimeses kvartalis kokku 21 miljonit, siis oli seda ca 30 protsenti vähem kui eelmise aasta samas perioodis. Esimese kvartali madalamad investeeringud on otseselt seotud liitumismahtude järsu kahanemisega. Samas on planeeritud 2024. aastal investeerida varustuskindluse tõstmiseks ja tootjate liitumisteks jätkuvalt üle 100 miljoni euro. Esimesed hanked on juba edukalt tehtud ja töös," ütles Elektrilevi juhatuse liige ja finantsjuht Kristi Ojakäär.

"Selle aasta esimeses kvartalis oleme panustanud liinihooldus- ja laiendustöödesse 2,5 miljonit eurot, mis on 400 protsenti enam kui eelneva aasta samal perioodil. Tööde tulemusi on juba näha ja kindlasti soovime töödega jätkata, aga siiski on selge, et tööde tempo hoidmiseks peame leidma lisarahastust. Kõige suurem fookus on liinikoridoride laiendamisel, mis on väga oluline tegevus rikete vähendamisel ja teenuse kvaliteedi tõstmisel," ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Esimeses kvartalis lisandus võrku 345 uut elektritootjat koguvõimsusega 28,5 MW, samas kui aasta tagasi lisandus 1331 tootjat koguvõimsusega 41,5 MW.

"Selgelt on näha, et elektrihinna stabiliseerumisel on elektritootjate buum selleks korraks lõppenud. Samas on hea näha, et roheenergia tootjate arv on jätkuvalt tõusuteel. Kokku juba 21 270 roheelektri tootjat võimsusega 858,7 MW. Elektritootjate poolt maksimaalne võrku antud võimsus oli märtsis 598 MW, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes koguni 49 protsendi võrra kõrgem," sõnas Härm.

Võrguteenuse müügimahud on esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes tõusnud 5,9 protsenti, tõustes 2,01 TWh-ni. Edastusmahu suurenemine oli seotud käesoleva aasta jaanuari madala välistemperatuuriga, mis oli eelmise aastaga võrreldes ca viie kraadi võrra külmem.

Keskmine võrgutasu hind kahanes 0,4 protsenti.