Elektrilevi põhjendab uusi tariife üldise hinnatõusu ja kasvanud investeeringute vajadusega nii uutesse võrkudesse kui ka vanade liinide ja liinikoridoride hooldusesse ja remonti.

"See hinnatõus katab juba tehtavaid töid, mida me oleme paari viimase aasta jooksul juba alustanud. Me loodame väga, et tarbija märkab kvalitatiivset muutust, sest nende kulude tegemise eesmärk on tagada varustuskindlus ja stabiilne elektrivõrk," ütles Elektrilevi finantsjuht Kristi Ojakäär.

Kuutasu on korterites valdavalt ühetaoline, eramutes ning väikeäridel sõltub kuutasu liitumispunkti kaitsme suurusest.

"Kui me räägime keskmisest hinnatõusust korteris elavale leibkonnale, siis on see keskmiselt üks euro kuus, ja eramus elavale leibkonnale, kus on peakaitsme suurus erinev, kaks kuni neli eurot kuus," rääkis Ojakäär.

Kas ja millises tempos tariifide kasv jätkub, ei soovinud Ojakäär ennustada.

"Me püüame oma tegevuses olla võimalikult efektiivsed, aga väga suur mõju on makromajanduslikul keskkonnal ehk sellel, mis toimub meie ümber," sõnas ta.

Energeetikaekspert Arvi Hamburg ütles, et muutunud energiapoliitika ja ka rohepöörde eesmärgil tehtavad investeeringud kajastuvad ka edaspidi meie elektriarvetel.

"Elering on välja arvutanud, et järgmisel 10 aastal oleks vaja 140 miljonit eurot investeerida, et kogu elektrivõrku korrastada või tõsta paremat taset. Täna 30 või 32 miljonit eurot on investeeringud, mis tulevad tariifist. Nii et täna on vajalikest investeeringutest nibin-nabin üks viiendik," selgitas Hamburg.

Hamburg lisas, et isegi kui elektri hind võib lähiaastatel langeda, siis kulutused taristule pigem kasvavad.

"Ma näen, et selle täishinna vähenemist aastani 2035 ei tule sel lihtsal põhjusel, et me praegu forsseerime üle eelkõige meretuult. See nõuab taastuvenergia tasu suurendamist. Järgmine on siis kiirus – me tahame hästi kiiresti forsseerida. Kõik need seadmed, kogu ehitusturg, ka raha hind, kõik see on kallim," rääkis Hamburg.

Võrguteenustele kuluvad vajadused vaadatakse perioodiliselt üle ning konkurentsiametile esitatakse uued tariifid kooskõlastamiseks.

"Seda, kui palju Elektrilevil läheb investeeringuteks veel vaja, et tagada meie ootustele vastav elektrivõrk, peab perioodiliselt hindama ja meie ootus on, et ta leiaks võimalusi seda mahtu vähendada," ütles kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga.

"Need summad on suured, mis maksimumstsenaariumites on kirjeldatud – on räägitud miljarditest. Me peame jõudma ühiskonnale sobiva lahenduseni. Aga loomulikult, kui me tahame head võrguteenust, siis peame olema valmis mõistlikku tasu selle eest maksma," lisas ta.