Kõik ülekanded on siinsamas artiklis järelvaadatavad.

"Tänavune konverents toimub välispoliitiliselt huvitaval ja keerulisel ajal," ütles konverentsi direktor Helga Kalm. "Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas on möödas üle kahe aasta. Pinged Lähis-Idas ja Kaukaasias kasvavad ja olukord Aasias on jätkuvalt pinev. Pandeemia ja sõjad on tekitanud paljudes inimestes üle maailma ebakindlust."

Kalmu sõnul võib pidevate konfliktide kontekstis jääda valitsema sõjaväsimus ja soovimatus sekkuda probleemidesse mujal maailmas. "Ometi on kohutav sõda Ukrainas pannud meid pingutama ja andnud tõuke nii Euroopa Liidu kui ka NATO arengule. See sõda on Euroopa julgeoleku ja senise maailmakorra seisukohast liiga oluline, et võiksime endil lubada väsida."

Järjekorras 17. Lennart Meri konverentsi kõnelejate hulgas olid ürituse patroon president Alar Karis, Islandi president Guðni Th Jóhannesson, Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová ja analüütik Michał Baranowski. Sõna said ka peaminister Kaja Kallas, Albaania välisminister Igli Hasani, ajaloolane Timothy Snyder, Rootsi kaitseminister Pål Jonson, Jaapani riikliku julgeolekunõuniku asetäitja Keiichi Ichikawa, Kasahstani asevälisminister Roman Vasilenko, endine USA saadik NATO juures Ivo Daalder ja paljud teised.

Otseülekanded on inglise keeles.

Ajakava

Neljapäev, 16. mai

17–17.05   RKK direktori Indrek Kanniku tervituskõne

17.05–18.30   Avaarutelu. Hea uus ilm – tugevama Euroopa loomine

Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu on muutnud Euroopa Liidu geopoliitiliseks jõuks. EL on oma välispoliitikas võtnud väga selge suuna: kehtestatakse ajaloo karmimaid sanktsioone ja ekspordipiiranguid ning pakutakse mitmesugust, sealhulgas sõjalist abi. Euroopa on esimest korda pärast külma sõja lõppu hakanud kaitsekulutustesse tõsiselt suhtuma. Vilniuses kinnitatud NATO uued kaitseplaanid on vaja ellu viia võimetega, mis tuleb alliansil veel hankida. Kas neist pingutustest piisab? Kuidas luua Euroopat, mis on võimeline kaitsma end nii majanduslike kui ka sõjaliste ohtude eest?

Mõtteid vahetasid German Marshall Fundi direktor Michał Baranowski, Islandi president Guðni Th. Jóhannesson, Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová ja Eesti peaminister Kaja Kallas. Vestlust juhib Financial Timesi ajakirjanik Henry Foy.

Reede, 17. mai

10–11.30   Vestlusring. Konkureerivad narratiivid ja globaalsed suhted

Kliimamuutused, sõjad, inflatsioon, pandeemia – maailmas on viimastel aastatel toimunud üha rohkem suuri kriise. Lääne kriisid on aga Venemaale ja Hiinale võimalus levitada oma alternatiivseid narratiive. Läänel on mõnikord oma kirju mineviku tõttu raske end maailmas kuuldavaks teha. Kuidas saaksime jätta mineviku selja taha, et üheskoos edasi minna?

Vestlesid Fiker Institute'i tegevjuht Dubai Abulhoul Alfalasi, Saksamaa asevälisminister Tobias Lindner (90/Die Grünen), Stockholm Centre for Eastern European Studies (SCEEUS) tegevdirektor Charlotta Rodhe, Penplusbytes tegevdirektor (Ghana) Jeremiah Sam.

Vestlust juhtis Steve Erlanger New York Timesist.

12–13.30   Vestlusring. Silmapiiril terendab järgmine konflikt. Pinged India ja Vaikse ookeani piirkonnas

Luureorganite andmetel on Hiina president Xi Jinping andnud Hiina sõjaväele käsu olla 2027. aastaks valmis tungima Taiwanisse. Samal ajal püsivad territoriaalsete nõudmiste pärast suured pinged Lõuna-Hiina merel. Seda juba niigi keerulist geopoliitilist olukorda raskendavad Põhja-Korea liidrite agressiivne retoorika ja sagedased raketikatsetused, mida toetab tehnikaalane koostöö Venemaa ja Iraaniga. Olukord on väga plahvatusohtlik. Kas sõda on vältimatu? Mida saaks riskide vähendamiseks teha? Kas USA-Hiina suhetes hiljuti toimunud pisuke soojenemine annab lootust pingete vähenemiseks? Milliseid Ukraina sõja õppetunde saaks kasutada India ja Vaikse ookeani piirkonna potentsiaalse konflikti puhul?

Sel teemal arutlesid Tšehhi parlamendi spiiker Markéta Pekarová Adamová, Jaapani riikliku julgeoleku asenõunik Keiichi Ichikawa, Korea Ülikooli professor Jae-Seung Lee ja Center for a New American Security (CNAS) vanemteadur Jacob Stokes

Vestlusjuht oli rahvusvaheliste suhete analüütik Bobo Lo.

16.15–17.45   Vestlusring. 75 aastat NATO-t: Mida on sel suvel Washingtonis tähistada?

NATO järgmine tippkohtumine toimub 9.–11. juulil Washingtonis. Sellest saab tähtis üritus, kus analüüsida, kuidas ühtivad omavahel NATO tegelik ja kavandatav võimekus. Samal ajal ootab lahendamist üks suur küsimus, mille on tõstatanud Vilnius: kuidas liikuda edasi Ukraina liitumistaotlusega? Kas NATO-l on õnnestunud täita Madridi ja Vilniuse otsused? Kuidas on NATO tulnud toime Ukraina sõjaga?

Arutlevad Eesti kaitseminister Hanno Pevkur, Carnegie Endowment for International Peace vanemteadur Pierre Vimont, Bundestagi välis- ja kaitsepoliitika komisjoni aseesimees (CDU/CSU) Johann Wadephul ja USA asekaitseminister Celeste Wallander.

Vestlusjuht oli Kimberly Dozier CNN-ist.

17.45–18.15   Lennart Meri loeng (loengu pidaja avalikustatakse kohapeal)

18.45–20.15  Vestlusring. Atlandi-ülesed suhted kasvava isolatsionismi ajastul

USA senaator Arthur Vandenberg ütles 1947. aastal külma sõja alguses, et USA enda sisepoliitilised erimeelsused jäägu suhetest teiste riikidega välja. Viimasel ajal aga paistab, et sellest põhimõttest enam eriti lugu ei peetagi. Ukraina, Taiwani ja kauaaegse liitlase Iisraeli abipaketid jäid mitmeks kuuks USA parlamendi esindajatekotta toppama. Tundub, et ameeriklased on pidevatest sõdadest tüdinud ja tahavad nüüd rohkem keskenduda sisepoliitilistele küsimustele. On see tõesti nii? Mida on oodata novembris toimuvatelt USA presidendivalimistelt? Kuidas tagada, et mõlemal pool Atlandi ookeani ollakse välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes ühel lainel?

Teema üle arutlevad Prantsusmaa parlamendisaadik Benjamin Haddad (Renaissance), Center for a New American Security (CNAS) vanemteadur ja transatlantilise julgeoleku programmi juht Andrea Kendall-Taylor, Eesti välisminister Margus Tsahkna ja Portugali kaitseministeeriumi kantsler Ana Isabel Xavier.

Vestlusjuht: Rym Momtaz, International Institute for Strategic Studies (IISS) teadur

Laupäev, 18. mai

10–11.30  Vestlusring. Kas Läänemerest võiks saada NATO järv?

Läänemeri on kõigile ümbritsevatele riikidele tähtis kaubakoridor, mille põhjas on mitu kriitilise tähtsusega taristuobjekti. Kui Soome ja Rootsi NATO-ga ühinesid, oldi selle üle mitmel pool rõõmsad ja arvati, et nüüd saab Läänemerest NATO järv. Nagu aga näitavad hiljutised vahejuhtumid Läänemere veealuse taristuga, osutus see mõte liiga ennatlikuks. 2022. aasta septembris rünnati Nord Streami gaasijuhet ning 2023. aasta oktoobris sai kahjustada Eesti ja Soome vaheline gaasijuhe ja mitu selle sidekaablit. Kas Soome ja Rootsi ühinemise järel saaks hakata julgeolekut Läänemerel tõsisemalt võtma? Kuidas kaitsta end hübriidrünnakute eest?

Arutlevad Peter Viggo Jakobsen Taani Kuninglik Kaitsekolledžist, Rootsi kaitseminister Pål Jonson, Saksamaa mereväe ülem Jan Christian Kaack ja Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik.

Vestlusjuht oli ajakirjanik Teri Schultz.

12–13.25   Vestlusring. Kas toetame Ukrainat nii kaua, kui vaja?

USA president Joe Biden ütles 2023. aasta juulis, et Putin on Ukraina sõja juba kaotanud. 2024. aasta kevadel aga see nii ilmne ei ole. Ukraina ise on öelnud, et on sõja võitnud siis, kui kogu tema territoorium on vabastatud. Lääneriigid seevastu on lubanud Ukrainat toetada "nii kaua, kui vaja", kuid pole täpsustanud, kui kaua täpselt. Mida tähendab "nii kaua, kui vaja"? Missugust toetust vajab Ukraina, et sõda võita? Mis saaks siis, kui me Ukrainat rohkem ei toetaks?

Arutlevad Albaania välisminister Igli Hasani, Eesti peaminister Kaja Kallas, India mõttekoja Observer Research Foundation (ORF) president Samir Saran ning ajaloolane ja Yale'i ülikooli professor Timothy Snyder.

Vestlust suunas Jim Sciutto CNN-st.

13.25–13.35   Lennart Meri konverentsi direktori Helga Kalmu lõppsõna