Vaata arutelusid Lennart Meri konverentsilt

Reedel algas Tallinnas järjekorras 19. Lennart Meri konverents pealkirjaga "Õnn soosib julgeid", kus välis- ja kaitsepoliitika asjatundjad 45 riigist arutavad, kuidas Euroopa saaks keerulisel maailmapoliitilisel ajastul hoida ennast ja reeglipõhist maailmakorda. ERR-i portaalis näeb kolme päeva vältel valikut aruteludest.
Konverentsi töökeel on inglise keel, tõlge eesti keelde puudub.
Reedel algas konverents Rahvusvalise kaitseuuringute keskuse direktori Kristi Raiki tervituskõnega.
Seejärel toimus aruteluring "Sild üle mäsleva vee. Atlandi-ülese koostöö järgmine peatükk"
Arutelus osalesid USA välisministeeriumi relvastuskontrolli ja rahvusvahelise julgeoleku asekantsler Thomas DiNanno, Eesti peaminister Kristen Michal, Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Jana Puglierin, Albaania peaminister Edi Rama ning NATO poliitika ja julgeolekupoliitika abipeasekretär, suursaadik Boris Ruge. Vestlust juhib vabakutseline NATO ja EL-i reporter Teri Schultz.
Reedese arutelu salvestus:
Laupäev
Kell 10–11.15 "Mitte ühtki sentimeetrit. Euroopa kaitsestrateegia"
Venemaa agressioon Ukraina vastu, sõjad Lähis-Idas ning Hiinaga seotud mured kujundavad ümber seda, kuidas Euroopa riigid hindavad ohte ja valmistuvad kriisideks. Kuna enam ei saa toetuda üksnes Washingtonile, on Euroopa riigid sunnitud oma julgeolekustrateegia täielikult ümber mõtestama. Lisaks suhete haldamisele USA-ga peab Euroopa arvestama globaalsete riskide ja ebastabiilsusega, õppima intensiivsetest konfliktidest ning kaitsma end süvalöökide ja raketirünnakute, droonisõja, kriitilise meretaristu sabotaaži, kosmosevaldkonna nõrkuste ning küber- ja hübriidsurve vastu.
Kas Euroopal on valmisolek, vastupidavus ja ennekõike usutavus, et lähiaastatel heidutust pakkuda? Kas NATO ja Euroopa Liit suudavad luua selleks vajaliku kaitse- ja tööstusliku võimekuse?
Arutelus osalevad Läti välisminister Baiba Braže, NATO liitlasvägede Brunssumi ühendväejuhatuse ülem kindral Ingo Gerhartz, Müncheni Bundeswehri Ülikooli rahvusvahelise poliitika õppetooli juhataja Carlo Masala, Ameerika Julgeolekukeskuse esimees Robert Wilkie ja Eesti kaitseminister Hanno Pevkur. Vestlust juhib CNN-i globaalsete teemade analüütik Kim Dozier.
Salvestus:
Kell 11.45–13 "Edasi ehitades. Väikesed, kuid vastupidavad"
Vastupidavuse alused määratakse kindlaks ammu enne kriisi saabumist: klassiruumides, riikides, mis on piisavalt tugevad, et rahastada riigikaitset, ning kodanikuühiskonnas, mis on piisavalt enesekindel, et mõista, mida ta kaitseb.
Kuidas jääda avatuks ja kohanemisvõimeliseks, ent säilitada samal ajal oma põhiväärtused? Kuidas vastu seista lootusetusele? Meie käsutuses on palju vahendeid, alates kodanikuaktiivsusest ja kriisivalmidusest kuni hariduse ja majanduslike võimalusteni, avalike institutsioonide tugevdamisest kuni ühise kultuuriruumi rikastamiseni. Nende tõhusaks kasutamiseks vajame aga ühiseid põhimõtteid ja suunda. Kust alustada? Mida me tegelikult ehitada püüame?
Sissejuhatava sõnavõtuga esineb president Alar Karis. Arutelus osalevad Soome rahvusvaheliste suhete instituudi direktor Hiski Haukkala, Montenegro president Jakov Milatović, Jordaania asepeaminister ning välisasjade ja väljarännanute minister Ayman Safadi ja Moldova president Maia Sandu. Vestlusjuht on päevalehe Le Monde peatoimetaja Sylvie Kauffmann.
Salvestus:
Kell 16–16.30 Lennart Meri loeng (loengupidaja avalikustatakse kohapeal)
Salvestus:
Kell 16.30–17.45 "Ukraina strateegiline koht. Eesliinilt vundamendiks"
Ukraina on hoidnud Euroopa eesliini. Tal on nüüd sõjaline võimekus, lahinguväljal katsetatud innovatsioon, raskelt välja võideldud kogemused 21. sajandi sõjapidamises ning institutsiooniline vastupidavus, millega vähesed suudavad võistelda. Need ei ole ressursid, mis muutuvad oluliseks alles Ukraina liitumisel Euroopa Liidu või NATO-ga, vaid vundament, millele Euroopa peaks juba praegu oma julgeolekut rajama.
Milline näeb välja integratsioon, kui selle eesmärk ei ole üksnes liitmine, vaid sügav lõimimine? Arutelu Ukraina koha üle on seni keskendunud peamiselt sellele, mida Euroopa annab – nüüd tuleb vaadata, mida Euroopa vastu saab. Kuidas viia Kiievi pakilisus ja ambitsioon kooskõlla Brüsseli institutsioonilise kaalu ja analüütilise põhjalikkusega?
Arutelus osalevad Ukraina asevälisminister Mariana Betsa, Saksamaa kaitseministeeriumi parlamentaarne riigisekretär Sebastian Hartmann, mõttekoja Defense Priorities direktor ja sõjalise analüüsi vanemteadur Jennifer Kavanagh, mõttekoja Foundation for Defense of Democracies vanemdirektor Mark Montgomery ja Eesti välisminister Margus Tsahkna.
Vestlust juhib väljaande The Atlantic toimetaja Shane Harris.
Salvestus:
Kell 18.15–19.30 "Oleme selles koos. Uus hoog Indo-Vaikse ookeani piirkonna ja Euroopa koostöös"
Ühised julgeolekuohud on toonud Euroopa ja Indo-Vaikse ookeani piirkonna võtmetähtsusega partnerid üksteisele lähemale kui kunagi varem. Korduvad hoiatused mitte muutuda hegemoonide "vasallideks" ning üleskutsed ühendada keskmise suurusega riikide ehk keskriikide tugevused on hakanud andma tulemusi. Sõlmitakse kaubanduslepinguid ja kaitsekoostöö kokkuleppeid ning kõrgete ametnike vastastikused visiidid on sagenenud. Lähis-Ida sõdade mõjud ja Hiina püüdlused oma mõjuvõimu kindlustada on samuti soodustanud tihedamat koostööd.
Millised võimalused on veel kasutamata? Kuidas neid liite praktiliselt ellu viia? Ja mida ootavad Indo-Vaikse ookeani piirkonna partnerid tõeliselt oma Euroopa kolleegidelt?
Arutelus osalevad Korea Vabariigi välisministeeriumi asepeadirektor Yoon-jeong Baek, Leedu välisminister Kęstutis Budrys, Filipiinide välisminister Theresa P. Lazaro, mõttekoja CUTS International auteadur Harinder Sekhon ning Saksa Marshalli Fondi arenguseire programmi tegevdirektor ja Pariisi büroo direktor Tara Varma.
Vestlust juhib väljaande The National Interest vastutav toimetaja Steve Clemons.
Salvestus:
Pühapäev
Kell 11.30-12 Vestlusring Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni asepresidendi Kaja Kallase ning väljaande Financial Times USA toimetaja ja kolumnist Ed Lucega.
Kell 12–13.15 "Suur plaan. Euroopa suurstrateegia"
Stabiilsuse, demokraatia ja heaolu tsooni laiendamine üle mandri, mis oli end sajandi jooksul kahel korral lõhki rebinud, ei olnud pelgalt kriisijuhtimine – see oli ulatuslikem suurstrateegia, mille Euroopa on kunagi loonud. Sellest ajast alates on Euroopal aga olnud raskusi muutuvate geopoliitiliste hoovustega kohanemisel. Nüüd on aeg liikuda reageerimiselt teadlikule kujundamisele. Me ei peaks endalt küsima, mida tulevik toob, vaid millist tulevikku me soovime luua.
Kas Euroopa suudab endiselt strateegiliselt mõelda ja tegutseda? Milliseid institutsioonilisi, poliitilisi ja intellektuaalseid kulusid see kaasa toob ning kas oleme valmis neid kandma? Kuidas saavad koostöösuhted piirkondlike ja globaalsete partneritega aidata ellu viia strateegilisi eesmärke, mida formaalsed struktuurid ei suuda? Ja kus paikneb tasakaal realismi ja idealismi vahel?
Arutelus osalevad Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Kristi Raik, Kreeka Euroopa- ja välispoliitika sihtasutuse peadirektor Elena Lazarou, St Andrewsi Ülikooli strateegiauuringute professor ja rahvusvaheliste suhete kooli juht Phillips O'Brien, Saksamaa Liidupäeva kaitsekomisjoni esimees Thomas Röwekamp ja Strateegiliste Uuringute Sihtasutuse asedirektor Bruno Tertrais.
Vestlust juhib väljaande Financial Times USA riiklik toimetaja ja kolumnist Edward Luce.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi










