Esimest korda valimistel kandideeriv Vootele Päi rääkis, et poliitika puhul huvitab teda eelkõige välispoliitika ja Euroopa Liit. "Ma näen, et Eestis me ei tunneta alati väga hästi, mis on Euroopa Liidu sisu ja roll. Me räägime enamasti sellest, kui palju saame eurotoetusi. Samuti räägime rohepöördest, aga palju me selle üle sisuliselt arutleme," sõnas ta. 

Päi selgitas, et kandideerida otsustas ta sel põhjusel, et Eesti ei saa endale lubada passiivsust Euroopas. "Pärast Kaja Kallast ei ole minu arust Euroopa Parlamendis olnud Eesti saadikut, kes suudaks end Brüsselis parlamendi tasemel kehtestada," ütles ta.  

Siinkohal leiab ta, et tegemata on jätnud oma töö senised eurosaadikud, keda ei ole piisavalt näha. "Poliitiliselt ma absoluutselt mitte üheski vaates ei nõustu Jaak Madisoniga, aga ma pean tema tunnustuseks ütlema, et ta on päris palju tööd teinud oma valijatele Euroopa asjade kommunikeerimisel," sõnas Päi. 

Järgmise viie aasta üks oluline teema Euroopa Parlamendis on tema sõnul strateegiline autonoomia. See tähendab, kas Euroopa suudab olla iseseisev, kas suudetakse iseseisvalt oma tööstust ja majandust arendada ja kas suudetakse näiteks Eestis toota vajalikke vahendeid. Olgu selleks siis mikrokiibid, maskid või toit, et tagada toidujulgeolek. "Me ei tea, mis juhtub USA presidendivalimistel ja mis olukorda see Euroopa paneb. Seega on oluline, et suudame Euroopa Liidus end ise kõigis eluvaldkondades nii-öelda üleval hoida," lausus ta.

Oluline teema on tema sõnul ka rohepööre ja kliimapoliitika. Siinkohal tuleb Päi sõnul inimestele paremini selgitada, mis on tagamaad. "Hea näide on Prantsusmaa põllumeeste protestid, kus põllumehed avaldasid meelt keskkonnareeglite ja -piirangute vastu. Fakt on aga see, et needsamad põllumehed Prantsusmaal kannatavad juba praegu meeletuid kahjusid, sest näiteks Bordeaux veinipõldudel on viljakus vähenenud," rääkis ta.

Samuti tuleb Päi sõnul edasi tegeleda rändeküsimustega. Kuigi praegu ei ole sellist rändekriisi nagu oli kümme aastat tagasi, siis rääkis ta, et ainuüksi eelmisel aastal tuli Euroopasse teadaolevalt illegaalselt 340 000 inimest. "Suurem osa ei ole asüülitaotlejad, vaid organiseeritud kuritegevuse tõttu inimsmugeldamise ohvrid," ütles ta.

Euroopa rändepakt

Euroopa Parlament kiitis aprillis heaks Euroopa rändepakti. Pakt peaks karmistama piiriprotseduure ning ühtlustama liikmesriikide vahel varjupaigataotluste menetlemise koormust. Liikmesriigid saavad valida, kas võtavad vastu varjupaigataotlejaid, panustavad rahaliselt või pakuvad operatiivtuge. Päi ütles, et Eesti peaks panustama rahaliselt ja operatiivtoega.  

"Kuna meie ühiskond on nii väike ja riik ei ole meeletult võimekas, siis meie kui riigi vastutus on see, et suudaksime nendele inimestele, kes siia tulevad, pakkuda teenuseid. Ma ei mõtle siin sotsiaaltoetusi, vaid näiteks keeleõpet. Selleks, et suudaksime nad integreerida ühiskonda ja et nad tunneksid end siin nagu kodus, sest kui nad seda ei tunne, siis nad hakkavad tekitama ühiskonnas mikromullikesi. Olgem ausad, me pole suutnud 30 aastaga väga olulist osa Eesti elanikest siiamaani integreerida," ütles ta. Seepärast usubki Päi, et tasub toetada neid riike, kellel on võimekus pagulaste vastuvõtmiseks.

Seetõttu ei poolda ta kvoodimehhanismi põgenike ümberjagamiseks. "Igal valitsusel peab olema võimalik ühiskonna tunnetust jälgides natuke neid otsuseid juhtida. Sunnimehhanismid võivad suures pildis mõjuda Euroopa Liidule halvasti," usub ta.

Euroopa Liidu puhul tekib tema jaoks ka küsimus, kui kiiresti suudetakse probleeme lahendada. "Kõik ütlevad, et migratsioonipakt on õige asi. Ongi. Fakt on aga see, et sellega hakati tegelema eelmise migratsioonikriisi ajal. Me peame kindlasti otsustusprotsesse oluliselt kiirendama," ütles Päi.

Variant, kuidas otsustusprotsesse kiirendada, seisneb tema sõnul hääletamismehhanismide muutmises. "Kui me peaksime jätkama Euroopa Liidu laienemisega, siis ei saa enam ühehäälsuse põhimõtet kasutada. See ei võimalda piisavalt kiiresti tegutseda. Me võime olla kahe riigi erimeelsuse või erihuvide tõttu väga pikka aega takerdunud," selgitas ta.

Küsimusele, kas teistpidi ei või ühehäälsuse kaotamine kätte maksta, vastas Päi, et alati peab arvestame võimalusega, et järgmistel Prantsusmaa presidendivalimistel tuleb võimule Marine Le Pen. "Kas me siis tahame, et Prantsusmaa suudaks näiteks Ukraina toetamise või Venemaa sanktsioonid ära blokeerida?," arutles ta.

"R2 Päevas" käivad alates mai keskpaigast külas Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivate erakondade noorpoliitikud. Kokkuvõtted intervjuudest ilmuvad ERR-i uudisteportaali valimiste eriküljel.