Euroopa Parlament kiitis kolmapäeval heaks kümnest õigusaktist koosneva rände- ja varjupaigapoliitika reformipaketi, milles jõuti liikmesriikidega kokkuleppele 2023. aasta detsembris. Pakt peaks karmistama piiriprotseduure ning ühtlustama liikmesriikide vahel varjupaigataotluste menetlemise koormust.

Liikmesriigid saavad siis valida, kas võtavad vastu varjupaigataotlejaid, panustavad rahaliselt või pakuvad operatiivtuge. Isikutuvastus muutub põhjalikumaks ning ebaseaduslikult EL-i sisenejad peavad läbima kohustusliku turva- ja tervisekontrolli. Varjupaigataotlused vaadatakse läbi kiiremini ning kaitsele mittekvalifitseeruvate inimeste tagasisaatmine muutub tõhusamaks.

Paketi raames luuakse samuti kriisimehhanism, et toetada liikmesriike, mida tabab ootamatu migranditulv. Uued reeglid käsitlevad ka olukordi, kus kolmandad riigid või vaenulikud rühmitused kasutavad rändajaid EL-i destabiliseerimiseks.

Debatt migratsioonireeglite karmistamise üle kestis aastaid. 2023. aastal saavutas aga varjupaigataotlejate arv viimase seitsme aasta kõrgeima taseme. EL-i lõunaosa liikmesriigid nõuavad seetõttu piirireeglite karmistamist, valitsusvälised organisatsioonid on aga reeglite karmistamist kritiseerinud. 

Pakt vajab veel nüüd aga ainult Euroopas Liidu Nõukogu heakskiitu ja karmimad migratsioonireeglid peaksid jõustuma 2026. aastal.