Satelliit ei kanna tuumarelva, kuid USA ametnike sõnul on see seotud Venemaa satelliidivastase tuumaprogrammiga, mis on viimastel kuudel tekitanud üha suuremat muret Bideni administratsioonile, kongressile ja valitsusvälistele ekspertidele.

Selline relv annaks kasutuselevõtmisel Moskvale võimaluse hävitada tuumalöögiga sadu satelliite madalal Maa orbiidil.

Kõnealune satelliit, mida tuntakse nime all Cosmos-2553, saadeti orbiidile 5. veebruaril 2022 ning see liigub ebatavalisel orbiidil. Ametnikud ütlesid, et see on salaja tegutsenud uue relvasüsteemi mittetuumakomponentide uurimis- ja arendusplatvormina.

Venemaa sõnul on satelliit mõeldud teaduslikuks uurimistööks, mis USA ametnike sõnul ei ole aga usutav. Kuigi USA on juba aastaid olnud teadlik, et Venemaa on satelliidivastase tuumarelva võimekusest huvitatud, on ta alles hiljuti suutnud programmi edenemist paremini hinnata, ütlesid USA ametnikud.

Kui selline relv orbiidile saadetakse, võib see hävitada satelliite kosmosese osast, kus paiknevad domineerivalt Ameerika valitsuse satelliidid ja ärivarad, sealhulgas Spacex-i Starlinki satelliidivõrgustik, mis on Ukraina sõjategevuse jaoks kriitilise tähtsusega.

Spacex ei jaganud sel teemal kommentaare.

Satelliidi üksikasjad, millest varem ei ole teatatud, põhjendavad Washingtoni muret seoses Venemaa tuuma-ambitsioonidega kosmoses. Mure sai alguse veebruaris, kui esindajatekoja luurekomitee esimees Mike Turner tegi krüptilise avalduse "tõsise riikliku julgeoleku ohu" kohta USA-le ja nõudis, et president Biden avalikustaks sellega seotud informatsiooni.

Valge Maja teatas hiljem avalikult, et Venemaa arendab "murettekitavat" satelliidivastast võimekust.

Ametnikud kirjeldasid seda kui tõsist muret, kuigi sellist, mis ei kujuta endast aktiivset ohtu ameeriklaste turvalisusele, kuna relv ei ole kosmoses kasutusele võetud ega ole ka ette nähtud maapealsete sihtmärkide ründamiseks.

Üks asjaga kursis olev inimene kirjeldas orbiidile saadetud satelliiti kui relva prototüüpi. Teised allikad ütlesid, et Venemaa programm pole nii kaugele arenenud.

Kreml teatas veebruaris, et jutt Venemaa satelliiditõrjesüsteemi arendamisest on väljamõeldis. "Meie seisukoht on selge ja läbipaistev – oleme alati olnud kategooriliselt tuumarelvade kosmosesse paigutamise vastu ja oleme selle vastu ka nüüd," ütles Venemaa president Vladimir Putin samal kuul.

USA ja Jaapan püüdsid eelmisel kuul Venemaad ohjeldada, paludes ÜRO Julgeolekunõukogul hääletada resolutsiooni üle, mis kinnitab 1967. aasta kosmoselepingut, mis keelab tuumarelvade orbiidile suunamise. Venemaa pani resolutsioonile veto, öeldes, et sellega ei jõutud piisavalt kaugele, kuna ei keelatud igat tüüpi kosmoserelvi.

USA ametnike sõnul on tagasi lükatud ka USA palved arutada Venemaa ametnikega muret satelliiditõrjeprogrammi pärast.

Cosmos-2553 saadeti orbiidile 19 päeva enne seda, kui Putin andis 24. veebruaril aastal 2022 sõjaväele korralduse Ukrainasse tungida.

Venemaa kaitseministeerium teatas riigi kontrollitava uudisteteenistuse TASS vahendusel, et kosmoselaev "varustati äsja väljatöötatud pardal olevate instrumentide ja süsteemidega nende katsetamiseks tugeva kiirgusega tingimustes."

USA abivälisminister Mallory Stewart seadis selle seletuse kahtluse alla.

"Orbiit asub piirkonnas, mida ükski teine ​​kosmoselaev ei kasuta – see oli iseenesest mõnevõrra ebatavaline," ütles ta Washingtoni mõttekojas esinedes. "See orbiit on kõrgema kiirgusega piirkonnas kui tavalised madalamad Maa orbiidid, kuid mitte piisavalt kõrge kiirguskeskkonnaga, et võimaldada selliseid katseid, nagu Venemaa on kirjeldanud."

Stewart rääkis, et USA oli juba aastaid tagasi teadlik Venemaa püüdlustest sedalaadi võimekuste saavutamiseks, kuid alles hiljuti on nad suutnud anda Venemaa tegevusele täpsema hinnangu.

Professionaalsete satelliitjälgijate andmetel on Cosmos-2553 endiselt orbiidil.

USA luurekogukonna ja riikliku julgeolekunõukogu esindajad keeldusid kommenteerimast satelliiti või selle seost Moskva satelliidivastase programmiga.

USA luureametnikud on aastakümneid tundnud muret Venemaa ja Hiina kosmosevõimekuse pärast ning on pikka aega pidanud satelliite haavatavaks sihtmärgiks suure konflikti korral kummagi vastasega. Need hirmud on viimastel aastatel muutunud pakilisemaks, kuna satelliidid on muutunud sõjaliste võimete ja ülemaailmsete sidesüsteemide lahutamatuks osaks.

Pentagon on muutunud üha enam sõltuvaks satelliitidest, mis erinevalt sõjaväe- ja luure kosmoselaevadest ei ole mõeldud vastu pidama tuumaplahvatusest tulenevale intensiivsele kiirgusele.

Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogiate professor Mart Noorma ütles veebruaris, et taolise relva reaalne mõju on piiratud.