Harri Tiido: Venemaa tuumaähvardustest
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all, kuidas Venemaa ülejäänud maailma tuumarelvaga ähvardab. Tuumarelva, eeskätt taktikalise tuumarelva kasutamise lävi on asjatundjate sõnul Venes praegu maailma tuumariikidest madalaim, märgib Tiido.
Venemaa ladvikust kõlavad ähvardused taktikalise tuumarelva kasutusele võtmisest on muutunud juba kuidagi argisteks. Neid on välja hõiganud mitmed tegelased. Mullu oktoobris tekitas väikeseid laineid Sergei Karaganovi üleskutse kasutada tuumarelva Ida-Euroopas. Noh, paljugi, mida mõni mees arvata võib, kuid samal ajal on Karaganov tegelane, kes näikse hästi tajuvat, mis pealiku peas ja lähikonnas liikuvate mõtete taustal trendikas on.
Teine tegelane, kes lääneriike korduvalt tuumarelvaga ähvardanud, on Dmitri Medvedev, kuigi tema hüüatused võiks ju kõrvale heita kui püüded koha peal hüpeldes pikemana näida. Üks välis- ja kaitsenõukogu esindaja kutsus mai lõpul lausa korraldama demonstratiivset tuumaplahvatust, et Moskva otsustavust näidata.
Hiljuti olid Lõuna-Venemaal taktikalise tuumarelvaga sõjaväeõppused ja neid lõhkepäid olla toimetatud ka Valgevenesse. Vladimir Putin ise öelnud õppuste kohta, et ei midagi erilist, rutiinne värk, aga need olid pärast nõukaliidu lagunemist esimesed sõjaväeõppused, kus taktikalisi lõhkepäid vist ka liigutati. Ja kui tuumapäid tõesti Valgevenesse toimetati, siis seegi olnud esimene kord, kus neid nõukaliidu lõpu järel Venemaa territooriumilt välja viidi.
Teoreetilises plaanis on taktikalise tuumarelva kasutamist küll juba varem harjutatud – näiteks õppustel Zapad NATO-maade vastu ja ka eraldi Rootsi vastu. Viimane näide on ehk kõnekaim, see toimus 2013. aastal ehk ajal, mil Rootsi oli küll NATO partnerriik, kuid sellega liitumisest ei olnud veel juttugi. Rootsi ei ole tuumariik ja selliste vastu Venemaa enese varasemal kinnitusel ei kavatsevat kunagi tuumarelva kasutada.
Eks need näited kinnita vaid tõika, et Venemaa jutt on üks asi ja tegevus teine. Ja mingid reeglid, seadused ja muu selline Kremlile piiranguks ei ole. Tänavu veebruaris lekkis ajalehele Financial Times mitmeid Vene tuumadokumente, mis andsid pildi Moskva mõttekäigust.
Tähtsaim, kuigi mitte üllatav, on see, et tuumarelva kasutamise lävi on Venemaal madalamaks tõmmatud ehk ollakse kergemini valmis seda pruukima. Ja kui kasutuslävi on madaldunud, siis retoorika on vastupidiselt uutesse kõrgustesse tõusnud.
Medvedev on ähvardanud kogu tsivilisatsioonile lõpu tegemisega, kui Venemaa peaks Ukrainas lüüa saama. Putin aga ütles tänavu veebruaris föderatsiooninõukogus esinedes, et Venemaa kasutab tuumarelva kogu tsivilisatsiooni hävitamiseks, kui lääs peaks oma relvajõude Ukrainale abiks saatma. Lisaks on ta sidunud sõja ka Venemaa laiema eesmärgiga.
Nimelt peab sõda tema sõnul tagama Venemaa globaalse suveräänsuse, kuigi täpsem oleks vist öelda, et domineerimise või ülemvõimu maailmas.
Väike mees, aga suured mõtted, võiks selle peale öelda. Kui need ütelused kokku panna, joonistub pilt, mille kohaselt Venemaa on valmis kasutama tuumarelva, et tagada enesele ihaldatud seisund maailmas. Ja nii see vist nende silmis ka on.
Tuumarelva, eeskätt taktikalise tuumarelva kasutamise lävi on asjatundjate sõnul Venes praegu maailma tuumariikidest madalaim. Selles ei saa me muidugi kindlad olla, kuna me ei tea näiteks Põhja-Korea ja Iisraeli tuumarelva kasutamise läve kõrgust. Kui Financial Timesile lekkinud dokumentide juurde tagasi tulla, siis nende kohaselt näikse Venemaa valmisolek taktikalist tuumarelva kasutada olevat tõesti üsna suur.
Paberid on ajavahemikust 2008–2015. Nende kohaselt on tuumarelva esimesena kasutusele võtmine õigustatud juhul, kui Vene vägede kaotused sõjategevuses toovad kaasa nende võimetuse vastase suurt pealetungi tõrjuda ja Vene riiklus satub kriitilisse olukorda.
Muude tuumarelva kasutamist õigustavate teguritena on märgitud olukord, kus Vene strateegilisi tuumarakette kandvatest allveelaevadest on hävitatud viiendik või kui hävitatud on 30 protsenti tuumajõul liikuvatest allveelaevadest või kolm või enam ristlejat või kolm lennuvälja või on vastane andnud samaaegse löögi maapealsete operatiivsete ning reservkomandokeskuste pihta.
Selle tehnilise loetelu taustaks võib tuua Venemaa avalikkusele suunatud ametliku seisukoha, et esimesena kasutatakse tuumarelva vaid juhul, kui Vene-vastane agressioon tavarelvade kasutamisega ohustab riigi olemasolu.
Putini 2020. aasta määrus täpsustas seda juba. Selles on juttu ohust suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Selles kontekstis tasub teise pilguga vaadata ka Krimmi ning Ida-Ukraina alade kuulutamist Venemaa Föderatsiooni osaks, kuna määrust on lihtne tõlgendada nii, et nende alade ründamine on juba agressioon Venemaa territoriaalse terviklikkuse vastu.
Nii USA-s kui ka Euroopas on Vene tuumaretoorika ja tegevus tekitanud rahutust, mis väljendub kahel viisil. Üks on oma tuumavõimekuse ja tuumarünnaku vastase valmisoleku ülevaatamine. Teisel tasandil kõlavad hüüatused, et ei tohi olukorda eskaleerida.
Venemaa tegelikult sellele mängibki, nagu oleme varemgi taustajuttudes rääkinud. Eeldatakse, et lääne poliitiline tasand on mehitatud pehmodega, kes on nõus ükskõik millega, et vaid tuumasõda vältida. Reaalselt asju vaatavad julgeoleku ja kaitseasjatundjad püüavad mõtlemist suunata selle poole, et vahepeal käest lastud valmisolekut võimalikuks tuumakonfliktiks taastada. Et pättidele ei tohi järele anda, see vaid innustab neid uutele nõudmistele.
Venemaa olla tuumarelva moderniseerimisprogrammist täitnud juba 95 protsenti ega kavatse tegevust peatada ka saja protsendini jõudmisel. USA tuumarelva kaasajastamine on alles taas algamas. Ja meenutagem, et Venemaal on umbes 1900 taktikalist lõhkepead, NATO-l seevastu 230. Neist sada on USA Euroopasse jäetud lennukipommid… Vene tuumalaengud on praeguseks suures osas juba rakettidel.
Lõpetuseks kogu selle Venemaa tuumajutu ajastusest. Tulekul on Ukraina globaalne rahukonverents Šveitsis, mida Venemaa püüab nurjata. Samal ajal on Putin taas rääkimas valmisolekust rahuks, kuid loomulikult Venemaa tingimustel ja praeguse rindejoone alusel, kuna mis Vene poolt vallutatud, see jäägu neile, ülejäänu üle võib aga läbi rääkida. Ehk siis eelolevat rahufoorumit püütakse mõjutada ähvardustega, et mida iganes te seal arutate või kokku lepite, teadke, et meil on teie ja kogu inimkonna jaoks juba tuumalöök valmis.
Viited lugemishuvilistele
- Is Putin Preparing for Nuclear War? | RealClearDefense
- Michaela Dodge, European Allies' Views of Russia's Nuclear Policy after the Escalation of Its War in Ukraine, No. 570, December 12, 2023 – Nipp
- Mark B. Schneider, The Leaked Russian Nuclear Documents and Russian First Use of Nuclear Weapons, No. 579, March 18, 2024 – Nipp
- Pentagon Playing Catch Up After Years Neglecting Nuclear Protection (nationaldefensemagazine.org)
Toimetaja: Kaupo Meiel