Eelnõu ei saanud kokku vajalikku üheksat häält. Seitse liiget hääletas poolt, seitse vastu ja üks jäi erapooletuks. Vetot saavad kasutada ainult USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia või Prantsusmaa, kui eelnõu saab vähemalt üheksa häält.

Venemaa esitas eelnõu pärast seda, kui ta eelmisel kuul vetostas USA koostatud resolutsiooni, mis kutsus riike üles vältima relvastuse võidujooksu kosmoses. Venemaa veto pani USA kahtlema, kas Moskva varjab midagi.

"Oleme siin täna, kuna Venemaa püüab juhtida ülemaailmset tähelepanu kõrvale oma uue satelliidi arendamisest, millel on tuumaseade," ütles USA suursaadiku asetäitja Robert Wood julgeolekunõukogule enne hääletust.

Ta süüdistas Venemaad ka selles, et neljapäeval saadeti madalale maa orbiidile satelliit, mida USA hindab tõenäoliselt relvaks, mis on võimeline ründama teisi satelliite madalal maa orbiidil. "Venemaa on paigutanud selle satelliidi samale orbiidile, kus asuvad USA valitsuse satelliidid," lausus Wood ja lisas, et viimane satelliit järgneb 2019. ja 2022. aastal Venemaa poolt orbiidile saadetud seadeldistele, mis on samuti ilmselt kosmoserelvastuse eesmärgiga.

Venemaa ÜRO suursaadiku Vassili Nebenziat'i sõnul ei saanud ta isegi täielikult aru, millest Wood rääkis.

1967. aasta kosmosetuleviku leping keelab juba allakirjutanutel, sealhulgas Venemaal ja USA-l, paigutada maa orbiidile tuumarelvi või muid massihävitusrelvi kandvaid objekte.

Washington on süüdistanud Moskvat satelliitide vastase tuumarelva arendamises, et see kosmosesse paigutada. Venemaa on neid süüdistusi eitanud. Venemaa president Vladimir Putin on öelnud, et Moskva on tuumarelvade kosmosesse paigutamise vastu, vahendab Reuters.

Wood tõi esile probleemi eelnõu keeles, mis nõuab pikaajalist siduvat mehhanismi, mida ei saa kontrollida.

Venemaa eelnõus oli sarnane keel 2008. aasta Moskva ja Pekingi ettepanekuga keelata kõik relvad kosmoses. Toonased jõupingutused rahvusvahelist vastukaja ei leidnud.