Tartlased on aastaid rääkinud ideest, et lisaks Anne kanalile või Supilinnas asuvatele randadele võiks rannaala olla ka Karlovas Sõbra Prisma lähedal Emajõe ääres, sadamaraudtee alal. Nii korrastasid inimesed mainitud piirkonda juba 2016. aastal toonase talgupäeva raames.

"Esialgu jääb see suvituskohaks, kuhu me saame tulla ratastega, istuda, siin on väikesed lõkkekohakesed veepiiril, kus me võime natuke grillida ja niisama juttu rääkida. Kas siia ujumiskoht tuleb, see sõltub väga, väga paljudest asjadest. Meie seda ideed veel maha matnud ei ole," rääkis talgujuht Kristel Vask.

Vahepeal on Karlova ranna loomise idee jõudnud ka Tartu linna kaasava eelarve nimekirja. Näiteks eelmisel aastal jäi idee rahvahääletusel kolmandaks. Seega oli tegemist mõttega, mis eelmisel aastal jäi esimesena ilma linna kuni 100 000 euro suurusest toetusest, mille abil nägemus ellu viia. Tartu abilinnapea Raimond Tamm rääkis, et ametlikku supluskohta sadamaraudtee alale luua ei saa. Põhjuseks sademevesi, mis võimaliku Karlova rannaala lähedalt Emajõkke suubub.

"Kuna sademevesi ei ole oma olemuselt selline vesi, mille kvaliteeti on võimalik tagada või kontrollida, siis sellepärast ei ole võimalik ka sellist hea kvaliteediga vett tagada selles lähedal asuvas supluskohas ja sellepärast on sellise supluskoha rajamine ka sinna ametlikult keelatud," ütles Tamm.

Veeseaduse järgi peab heitvee väljalask olema supluskohast vähemalt 200 meetri kaugusel. Sademevett seaduses aga heitveeks ei loeta. Seega sademevee väljalasule 200 meetri nõue otseselt ei kehti, ütles keskkonnaameti veeosakonna juhtaja Triin Mägi.

"Küll aga on nõue, et sademevee väljalask ei tohi põhjustada suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavaust. Kui sellele supelrannale lähedal kuskil see väljalask paikneb, siis seda tuleb hoolikalt jälgida. Sademeveele on kehtestatud oma nõuded, saasteainete sisaldus jms," selgitas Mägi.

Mägi lisas, et kui on soov luua suplusranda alale, kuhu suubub ka sademevesi, tuleb regulaarselt hakata ka sademevee väljalasust proove võtma. Omaette küsimus on, kui tihedalt näiteks terviseamet neid proove võtma peaks. Samuti tuleb arvestada, et sademevesi mingit mõju vee kvaliteedile piirkonnas ikkagi avaldab.

"Kui see rand sinna rajatakse, siis selle mõjuga tuleb arvestada. Kui see kvaliteet ka seal ei ole suplusvee nõuetele vastav, siis on see teadlik otsus, et sellisesse kohta rand tehti ja kõige sellega tuleb algselt ikkagi planeeringuprotsessis arvestada," ütles Mägi.

Kuigi Tartu linn Karlova randa ametlikku supluskoha loomist ei luba, on linn siiski seisukohal, et Karlova ranna kaldapealsest saab kujundada ägeda puhkeala.

"Me väga toetame seda, et tõesti tekiks uus puhkeala, nimetame seda siis Karlova rannaalaks või mitte, igal juhul selline Emajõe-äärne puhkeala oleks igati loogiline, et see saaks Karlovasse rajatud. Kui me räägime nüüd jões ujumisest, siis loomulikult võib jões ujuda, Emajõgi ei ole ju kusagil sellise piiranguga, et seal ei või minna ja ujuda, aga siis vette minna omal vastutusel," ütles Tamm.