Iirimaa, Norra ja Hispaania teatasid plaanist tunnustada Palestiina riiki
Iirimaa, Hispaania ja Norra teatasid kolmapäeval, et kavatsevad alates 28. maist tunnustada Palestiinat iseseisva riigina. Iisrael, mis on hoiatanud, et tunnustamine õhutab regioonis äärmuslust ja ebastabiilsust, kutsus konsultatsioonideks kodumaale oma suursaadikud neis riikides.
"Iirimaa, Norra ja Hispaania teatavad täna Palestiina omariikluse tunnustamisest," ütles Iirimaa peaminister Simon Harris. "See on ajalooline ja oluline päev Iirimaa ja Palestiina jaoks."
"Igaüks astub oma riiklikke samme, mis on selle otsuse jõustumiseks vajalikud," lisas ta.
Kõik kolm tunnustavad Paletiinat riigina alates 28. maist, lisas Iiri välisminister Micheal Martin.
Harris tõmbas paralleele Iiri riigi tunnustamisega 1919. aastal. "Me teame oma ajaloost, mida see tähendab," ütles ta, viidates Briti võimust iseseisvumise deklaratsioonile, mis viis lõpuks ametliku riikluseni.
"Tunnustamine on jõuline ja sümboolse väärtusega akt," ütles peaminister Harris ajakirjanikele, nimetades kolme riigi otsust ühemõtteliseks toetusavalduseks kahe riigi lahendusele.
Kahe riigi lahendus on ainus usaldusväärne tee Iisraeli, Palestiina ja nende rahvaste rahule ja julgeolekule, rõhutas Harris. ""Kahe riigi lahendus on ainus tee, mis viib välja põlvkondi kestnud vägivalla, kättemaksu ja vimma nõiaringist," rõhutas ta.
Otsus sündis küll Iisraeli ja Hamasi sõja taustal, kuid terrorirühmitusi ei saa võrdsustada kõigi palestiinlastega, rõhutas Harris: "Ma tahan selgelt välja öelda: Hamas ei ole palestiina rahvas. Tänane Palestiina tunnustamise otsus tehti rahumeelse tuleviku loomise nimel."
Otsus ei ohusta Iisraeli riigi tunnustamist, kinnitas Harris. "Nii nagu Iirimaa tunnustamine riigina viis lõpuks meie nüüdse rahumeelse vabariigi loomiseni, usume me, et Palestiina riiklus aitab kaasa rahule ja leppimisele Lähis-Idas."
Harris ütles ka, et Hamasi 7. oktoobri rünnak Iisraelile oli barbaarne. Ta märkis, et pantvangi võeti ka üks Iiri päritolu iisraeli laps. "Me nõuame taas kõigi pantvangide viivitamatut lubamist lähedaste rüppe," ütles ta.
Norra ja Hispaania tunnustavad samuti alates 28. maist
Kolmapäeval teatas ka Norra peaminister Jonas Gahr Støre, et tema riik tunnustab 28. mail Palestiina omariiklust.
Samuti ütles Hispaania peaminister Pedro Sánchez kolmapäeval, et Hispaania tunnustab Palestiina riiki 28. mail.
"Järgmisel teisipäeval, 28. mail kiidab Hispaania valitsus heaks Palestiina riigi tunnustamise," ütles Sánchez kolmapäeval parlamendis ja lisas, et tema Iisraeli ametivend Benjamin Netanyahu on Gaza sektoris hävingu külvamisega seadnud ohtu kahe riigi lahenduse.
Uudisteagentuur Reuters märkis, et lisaks Iirimaale, Hispaaniale ja Norrale on ka Sloveenia ja Malta viimastel nädalatel teatanud, et kavatsevad Palestiina riiki tunnustada, väites, et kahe riigi lahendus on piirkonna kestva rahu jaoks hädavajalik.
PVO ja Hamas tervitasid tunnustamise otsust
Palestiina rahva ainsaks legitiimseks esindajaks peetav Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO) tervitas kolmapäeval kolme Euroopa riigi otsust Palestiina riiki tunnustada.
Iirimaa, Norra ja Hispaania samm on ajalooline hetk, mil vabas maailmas võidutseb tõde ja õiglus, ütles PVO täitevkomitee peasekretär Hussein al-Sheikh sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter).
Samas rõõmustas otsuse üle ka terroriorganisatsioon Hamas, mille vastu Iisraeli väed praegu Gaza sektoris sõda peavad.
Palestiina rahva vapper vastupanuvõitlus ajendas kolme Euroopa riiki Palestiina omariiklust tunnustama, ütles Hamasi kõrge ametnik kolmapäeval.
"Need järjestikused tunnustamised on selle vapra vastupanu ja palestiina rahva legendaarse vankumatuse otsene tulemus," ütles Hamasi poliitbüroo liige Bassem Naim. "Me usume, et sellest saab pöördepunkt rahvusvahelises positsioonis Palestiina küsimuses."
Tunnustamine tuleb Gaza sõja ajal
Tunnustamise otsused tulevad ajal, kui Gazas kestab kaheksandat kuud sõda, mis järgnes sellele, kui palestiina terroriorganisatsioon Hamas tegi 7. oktoobril ohvriterohkele rünnaku Iisraeli lõunaosas, mispeale saatis Iisrael Gaza sektorisse oma väed Hamasi likvideerima.
Sel nädala pingestas olukorda veelgi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri otsus esitada sõjakuritegudes süüdistatavate Iisraeli ja Hamasi juhtide suhtes vahistamismääruse taotlus.
Palestiina tervishoiuministeeriumi andmetel tappis Hamas 7. oktoobril umbes 1200 inimest, peamiselt tsiviilisikud ja võttis veel 250 inimest pantvangi. Iisrael on seda hinnanud kõige ohvriterohkemaks rünnakuks juutidele pärast holokausti. Gaza sõjas on Iisraeli sõjaväe tegevuse tagajärjel hukkunud Palestiina andmetel umbes 35 000 inimest.
Alates 1988. aastast on ÜRO 193 liikmesriigist Palestiina riiklust tunnustanud 139 riiki.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: The Guardian, Reuters, AFP-BNS